By I. Shilu Yaden, Sangtemla Ward, Mkg

1. Okila: “Nokinketer” ta sür website tenzükba ya tanü putu nung kanga tapet. Kechiyong tanü putu lanurtemi ibaji memetet, saka oboula nunger putu nung item nübu (Nokinketer) aliba agi dang yimtsüng, alima nüburtem kümzüka lia aru.

Oboula nunger Putu nung tsükchir den raratsü oset (hadir) ajak agi Nok, Nü, Jung dang liasü. “Nokinketer” tetezü, ‘Nok’ ain keta amshia tsükchir, arem shiruru tesashi den rarateter dang aja. Item Nokinketer ajanga dang yimtsüng kümzüka ayu. Konang, Naroküm ajak parnok nem agütsü. Kechiyong tsükchir yim maki arudang parnoki yakta meteta amung süngküm ajaklen ayimjema lemsar noktang. Arr yim amaki aonung yimdak Tiri anir arükhudongtem senteper nübu shimteta arükhutong lenyi nung yimaki ao. Anungji nübur ajaki Nokinketer dak temulung lema ali. Parnok ajanga dang yimtsüng nung nübur ajak temulung anisüngzüka ali. Yimtsüng koba nung “nokinketer” peria soteter, iba yimtsüngji yimtsü-pongtsü kangabo mesüi kümzüka liasü.

2. Oboula Nunger Putu: Otsü agi angateter Oboula nunger Jungliyimti lima alidang tamasabo Nokinketer lenyi nung dang nüburtem lia aru. Kechiyong tsükchir tesashi aliba yim agi meketpanger libalirutepba mapang Nokinketer melira yim kümzüka mali ta libaliruba putu nung liasü. Nübur tera nüchi küma shisatsü nung tangatetba arua nübur ajak tashi ka nung shilem agia yimsü asütsü putu menden latet. Kin, Kidong shinük tapu teperi shimteter nübur achaayanga temzüng-ozüng lateta arakmoka ali. Ochi nung yimsü asü nungji tulu, tila tashi ajak kasa küma nübur pelatepa litep. Putu menden lateta yimsü süaka nokinketer mapajia tsükchir nungi yim aser nübur kümzüka ayutsü meranga inyaka aru. Nuburtemia kanga akhümtsübua tushia ali. Nokinketer rong nungi Arükhudong (Commander) shimteta parnoki anir tsükchir yim amaki ao. Rara nung mongin wainshin ajak metetba nübu, saka joko shi, azüh aser shisatsü ajak nung tain “Tir” asütsü shimteter, pai ajak achayanga Arükhudongi anir tsükchir yim amaki yok. Taodanga par kidang nungi apuso, aser meyipa arudanga mangko abenyonga mabenyonga par kidang anenzüktsü. Par kidang anenzükerang Mangkoterongi atu. Anungji, Tirji (Commander-in chief) ama liasü. Yim ka nung Tirji ka dang ali. Kechiyong oboula nunger putu nung yim kaji alima ka ama (Indepentent Country ama) aliba mapang. Nokinketer tara, tasü tait nübui tsükchir yim amakdang mi senoktsür aser yim ajak rungtoktsür. Anungji, mi senoktsür nübu nemji konang nüngsang ka ama sobutsü balaka abendaktsü aser iba dangji Zübo metsük sü ta aja. Iba ya sü temesüng nung zübu arloka yanglur abendaktsü. Saka iba süji Nokinketer ajakibo mabener. Yimdak yimtsüng nung Nokinketer kar arishia tambur küma lira aser pai joko pa asoshi chiyungtsü mepushiteti küma aser kinunger terepranger tajung mali kümra yimertemi anogoshi pa yari, aser pa nem atakteta chiyungtsü angati (free) agütsü. Saka ibai yimtsüng süngkümshi shia inyakyim terabo balala asütsü akok. Kechiyong pa atura mapang yim kümzüka aruba nübu asünung yimertemi yamaji yari. Oboula nunger mapang Nokinketer taküm kaji konang naroküm agi sünga liasü. Pai yim asoshi taküm bendanga agüja inyakba yari yimeria yamaji pa aser par kibong yaria aru. Pa asünüa yimer ajak süngküm shia benjong tulu ama mangmungdak munga tushia intok. Oboula nunger Putu tetsür dak shisatsü tarok, tajung, tara keta liasü. Parnok mapang Jungliyimti lima alidang tsükchir tesashi yim agi meketbanga liasü. Anogo shia ama tetsür, tanur lepersa ao. Anungji, Jungliyimti tsürtem senteper sü (cloth) tapu ka yaklem ajak aser mangko kolak inoka taktet. Parnoki tebur Nokinketer ajak jazüka shirnoki asen kishikina tsükchirtem koka tokolak bener arudir, iba sü ya abendaktsütsü ta sayu. Anungji iba sü dangji “Mangkotepsü” ta aja. Tanü asüng “Tsüngkotepsü” tasa ajar. Kechiyong Tsüngko süng nungi akotsü agizüka sü nung aliba yaklemji atep nung Tsüngkotepsü tasa ajar. Saka ibai mezüng tenüngjibo (original term) Mangkotepsü lir. Otsüla, Oboula nungeri mejemba ken ajak nung Mangkotepsü ta dang angutsü. Iba sülenjibo Nokinketertem temulung ulushir tsükchir ajakji kokteta ao ta otsü nungsa jembia aru. Par putu nung par shisatsü yari tasü tait mulungsentsü temulungtetba tulu nung alima aser nübur ajangzükdakja inyaka aru.

3. Tanü Putu: Tanü asen putu nung akhi Nokinketer melenji kaket shisatsü aser taküm libaliru nung nübur asoshi tajangzük agütsüba nung mongin aketba nübu dang ajatsü akok. Linük kümzüktsü asoshi raraba nok, nü tapu balala aser anüng nung senzüba tayimtsü tapu balala tokolok/shisatsü agi inyakteter, item ama nung mongin aser nübur anisüngzüktsü tapu balala adokba nung mongin, item dangji tanü putu nung Nokinketer ta ajatsü akok. Akhi putu nung nok, nü, jung amshia tsükchir den rara, saka tanü putu nung nok, nü melen pen, shisatsü, tokolok amshia rarar. Meimchir shisatsü ajanga temulung nung shisateta pen agi zülu-banglua alima kokteter aser nübur anisüngzüka alitsü lenmang yanglur item nübuji nokinketertemji lir. Oboula nunger putu Nokinketer aser tanü putu Nokinketer tetsüngdaji ibaji lir. Saka mozü aser yi lar kümer kidang, kibong aser yimtsür yimer shisabuludakja ain adokba nübu dangji Nokinketer ta majar. Angazüka aruba otsü dang asünung, aibelenaka alitsü akok, anungji, metongshitepa agitsü ayongzüker.

I. Shilu Yaden ya Merangkong nunger retired engineer ka lir. Pa ya kenshioshir ka lir