~ Wati Longchar, Serampore

Tsüngremi meimchir ajak nem sempet balala moaja kar, anungji nisung ajak pei pei sempet yari lenmang balala nung lenir kaka lir ta ashitsü akok. Kar yimden nung, kar arogo nung, kar lokti balala tentet nung, kar sai-sapong nung lenir, ano tanga lenisüba balala aika nung.  Ano külenbo nisung ajak tanitaker kaka taa ashitsü akok kechiba süra nisung kaji ajak nungbo tabensa masür. Anungji, nisung shia pei pei lenmang nung lenir kaka ta metetdi. 

Koba lenisüba mapa nungsa sen, tashi (power) aser konang-naroküm lir ibajibo ajaki rakteper, saka koba nung itemji mali aser pei mapang aser rongsen intoktsüsa kümdir, shingaia meinyakner;  khuret ka amaiang bilemer aser koda sür ibala lenisüba khuret nungjaki jenbua alitsü aji bushir. 

Democratic lima nung, lokti ka lirumedema tejakleni odaktsütsü asoshi loktii mulungba yimden yimsüsü lateta yimsüsür küm pungu shia shimer bener aor. Election mapang teinyaktsütem (manifesto) nung nangzükba ama election temer teshimtet tatartemi ozüng yanglua, lokti terenlok mapa, aser alima balala den tesendaktep yanglua nüburtem anir.  Iba yimden political party balala kümtetta onoki yamai nübur yimchiyimjung asoshi noktaktsü, onoki yamai alima terenlok asoshi inyaktsü ta nübu ayimer aser lenirji yimkongi shilem agia shimer. Nüburtem anitsü asoshi ochishir aser tetemsü tatar shimtettsübaji kanga tongtibang. Alima tejakleni odaktsünera ajaki shilem agitsübaji tongtibang. Meyongnem (vote) agütsüba dangji dangbo political participation ta majar, saka nüburtemi ochi shia  shilem  agitsü sayutsüla. Pastor,  arogo tenzüker, tulur, yimsüsur, yimtsüng yimden yimsüsür, tesayur, lanur, tazünger aser lokti tentet lenir ajaki shisatsü tajung agütsüteptsübaji kanga tongtibang. Election mapang nung dang masü, saka mapang ajak nung kobala lenir aser party ka shimtsü media, seminar, pulpit, amala  ajanga sayutsüla. Lokti aser yimden-yimli ochi nung bener aotsü Lai tapet ratetja nüburtem mesütsüla aser ochi asoshi tasü ita nokdaktsüla.

Yimden yimsüsüba maparen nung sen, tashi aser khonang-naroküm jenti ali nungji aikati rakteper; iba mendenji ngutettsü asoshi sen aser tashiyim amshia tokteper. Tanü alima ajonga nung shilu balala, tamangba yimsü balala, kin-kidong, tzükong, yim o yim na, adianu tsüngda mepelatep, ashioktsütep, rarapangsen, azüdokshiba aser makmakshimak adokdaktsübaji election ajanga lir. Ano election nung adoktsü merangdang “talir o tayoker na ajurutep ama” meyongnem shishilembateper. Election nung jenjang tulutibaji “vote” ya lir ta ashitsü akok; asen lima constituency kar nungbo lakh menden nung yoktepba angashir.  Sen den tashiyim, yi, mobile phone, motor cycle, aben-süoshi, ak, jang, nashi aika tepseta benjong tulu lalushiponga yanglur külenang election atemer. Iba denji teyazü (aser ochia) jendi jembirang/prokershirang lenir kaji shimtetba ajurua arur. Candidate aikati armed mafia ayur aser gonda amai mapa tamajung inyaktem (criminal) case akar shimteter; India nung 2019 Lok Sabha election nung yimsüsür 233 criminal case akar shimteta lir. Election temer külenbo “The People had spoken” ta teyazü sangdonger. Shitakba agibo “Money had spoken” taang ashitsüba sür nung. Anungji shirnok tanü yimden menden nung mena lir, parnok aika “sen” agi shimba lir; nüburi aser Tsüngremi shimba masü.  Election temer  Pastor aser tenzükertem jaoka/oa, “Tsüngremi shimtetba lenir” ta teyazü sangdonga temaotsü meshia sarasadema yutsüba ataloka arudagi.

Takar lima nung, ne vote kanga tongtibang anungji vote arua agüjang ta ajungshir aser mepishia senzür, saka sensaker lima nung vote ayokba agi noklang nung noklang amai oa vote agütsür. Yim kar nungbo tasüra sünga vote agüjadoker aliba otsü lir. Election mapang club aika tenteta onok paikatia anungji sen paikaji agüjang ta odia candidate ajak dangi oa sen meshir. Talisa, eleven hour nung meima oa sen meshir. Election nung vote yokba seni TV, Refrigerator, Mobile Phone, Washing machine, Motor cycle, Gari tashi aliba ataloka arudagi. Nagaland nung crorepati ka mesüra election nung tokteptsü makoktsü; Nagalang nung tatartem 75% crorepati saka tatar 20 tashi class 8 nungi 12 azüngba nübur dang ta ashir.  Iba jagi sayur tekolok, sempet, shisatsü agi masü, sen agi yimsüsüba menden alizük ta sayur. Yimden yimsüsür aija jembir, saka nüburtemi sen onsara meim nung tata menden asoshi toktepera crore aika indoker. Iba den yim aika nung yimden/senso candidate ta declare sür tashiyim amshia yimden yimsüsüri dang vote  agütsür, Naga lima election nung free and fair election mali. Mapang ka nungbo gondai dang yimsü asütsü mapang kati bener arutsütsü.

Mizoram state, Nagaland amai, tila aser takar lima ka masü, saka arogo aser civil society tashi aitba aser tim tesayuba agütsüba ajanga election nung tetoktepertemi vote malir, kari  odia vote alitsü merang nungbo madoktsü ta ashir kechiaser ibaji tai aser ibala yimsüsüri nübur tejakleni manitsü aser corruption mapa inyaktsü ta nüburi angateta lir. Arogoi dang masü, civil society ajongai ochi nung election agitsü sayu aser nokdak. Medemer ka lakh 2 shi dang indoker taoba election adokba lir. Naga nungeri sen agi meyongnem alitepba yagi arogo, yimtsüng putu menden, lanur telok, tetsür telok, student telok, scholar telok tashi maitba sayur. Asenoki ochi mejimbiteter. Ya candidate dang tai asü, nüburtema tai? Ajak melenshitsüla. Election nung corruption anema tasü tait ola agi anünga lir. Nagaland nung corruption tetsüdi ya election ta ashitsü akok. Electioni aitsü nükla nung tulurtem aikati lokti terenlok sen auyar.  Sen agi shimer asü nung tetoktepera kanga timtemdaktsür. Tarutsü election asoshi tadoker-a küm pungu kecha tarendak makai aoyatsü meranger. Anungji there is no ethics and morality in present political system ta ashitsü akok. Anungji sen agi shimba yimsüsür  aser Tsüngremi shimtetba yimsüsür tebendang kar yamai metetdi.

Shirnoki sen agi yimsüsüba menden alir, item yimsüsüri yamai inyakba angutsü. Tatishitsü kar yamai:

Sen jenti indoka tata menden alizük nungji, sen kwi indok aji meyipa mangu tashi nüburtem meyaritsü, aser tarutsü election nung indoktsü asoshi asemsü, pezüsü, pungusü  aouyatsü. Iba den pei semchisemnor tashi achitsüba rongsen rizüngtsü merangtsü.  Yimsüsür karbo city aika nung ki alia yur, mistress dena yua aliba indang jembir. Item yimsüsür jagi nübur atema kecha meinyaktsü, saka item yimsüsür anema nüburi kecha meshitettsü kechiaser sen teperi agi vote aliadoker. Covid-19 wara agi shiranger atema sen aruba tashi aouya agiadokyonga nüburi ola madoktsü. Yamaji tanü Nagaland nung ataloka lir.

Item lenir jagi kodanga pei lima asoshi long term terenlok mapa asoshi meinyaktsü, saka tanü ajung dang asaa mapa tila teri kar inyaktsü kechiba süra long term mapa nungji küm ishika lirang tejang atanger. Mapa tilala inyakbatemjia yimkong atema masü, saka party atsünga inyaktsü. Yongji Covid-19 wara arua atongdang, temang anema aliba maparen asoshi Nagaland nung kecha terememba mali liasü ta jungkai adokogo.

Kechi mapasa inyakdir pei khonang-naroküm bushia inayktsü. Tat. agi, Covid-19 wara ama, tzümetsüng, cyclone amala adoka, lendong mapang teyari arubaji,  pei tetsü-tebou rongsen agütsür amai teyak sanga lema senzütsü aser item lenirji yimtaklir tekümzüker (liberator) amai par party puri ajungkettsütsü. India lima aika nung, Covid-19 wara mapang timtemer yaritsü melen, election canvassing amai tatartemi teyari pei rongsen  agütsür amai  agüja senzüba nguogo. Tat. agi, India nung CM-tem itasen-ji reprangdangra tiemba ka lakh 2 tekübok lir, süra MLA/Minister kati lakh metsü-semer koda sür lema senzütettsü! Shitakba agibo, parnoki kechi teyari lema senzür aji nai, ni agütsüba sen lir; kechiaser sapon, metsü, shini, mamatzü nungi shir ita sen tashi nung tax katizüker (Nagaland nung ita sen nungi tax magütsür) aser item senji leniri ochi shia timtemer asoshi ketdangsütsü agütsüba, saka pei jurila sen agütsür  amai sayutsü. 

“Ozü” ta asüba dak alaka tangar shianga tenüki mangutsü aser meyarinütsü. Tashi (power) amshinütsü, terenlok mapabo meinyaktsü, kolem kiraka amtsü, tangar dak temulung malemtsü, pai/lai dang mapa ajak inyaktsü merangtsü (one man show). Tangar kari pa/la dang nungi tajungba inyakra tenük meremtsü, arishitsü aser atsüzüka yutsütsü merangtsü. Ni tuluba, ni arua külemtsüla, ni tenzüktsüla ta jembitsü. Tila aser ajemalu jakla  mangutsü. Parnoki ochi jembir aser inyaker majinütsü.

Saka lenir shirnok Tsüngremi shimtet, parnoki seni shimba yimsüsüri inyakba opposite  inyaktsü merangtsü aser item lenir jakla aser libaliro kenyongi balaka ta shitettsü:

Rongsen marishitsü. Sen agi vote malitsü mesüra yimsüsüba menden tashiyim amshia merakzüktsü. Alima nung temelenshi tulu (revolution) adokdaktsür  lenir reprangdangra millionaire/billionaire  aika mangutsü; item leniri parnok akaba lemsateptsü, parnoki nübur (common people) den alitsü (jenshia mesenzütsü mesüra majurutetsüsa protocol mayutsü), nübur timtem metetba taküm asütsü. Nüburtem den kasa alitsü, inyaktsü aser tejakleni odaktsütsü nükjidong asütsü.

Ochi nung tasü ita nübur asoshi akang akanga nokdaktsü aser nübur atema taküm agütsütsü tasü aitsü. Item leniri nübur mashioktsütsü aser medoktsütsü. Lokti nung shirnok sensak tia nung aser ochimashi inyakyim tentet balala kobalaisa nübur ajemoka  aser sensak tia nung yutsür, itemji melenshitsü tim ta ochi nung nokdaktsü. William Carey, Miles Bronson, Raja Ram Mohan Roy nungeri yamaji inyakba otsü nung azünger. Item lenir jagi nüburtem ajak tekümzük/nüji asoshi nokdaktsü, aser nüburtem ajongmesoa parnok den külemi arok jenjang tajungba melenshidaktsütsü lenmang bushitsü aser inyaktsü. Nüburtem alar tia nungi nüjiiso/kümzüktsü parnoki pei taküm bendanga agütsütsü.

Konang-naroküm mebushitsü. Ni angu, ni inyak, ni agütsü, ni dang metet ta masü, nüburtem akhümtsübua, ajak nungi shisatsü agitepa, ammalitepa nübur songjen ajungmesoa, temeim nung, kati ka taoba ta telungjem nung külemi inyaktet ta sayutsü  merangtsü, kechiaser item lenir asoshi yimsüsüba menden kisüngji tongtibangba masü. Nüburtem atema inyakdang aibelena inyakra tai inyaksemogo ta tadok nangzüktsü. Yamaji nüburtemi temulung alemtsü aser meima anidaktsü.  Seni shimba lenirtem tsükchir tulutibaji ochi nung tasü  ita nokdakba lenirtem ya lir. Parnokji tepsettsü aser tepoukdak ayutsü merangtsü. Tat. agi, Martin Luther King Jr, Mahatma Gandhi, Nelson Mandela ama. Asen Kibuba Yisu Khrista-a sen meimer yimsüsürtemi tepseta indok. Nüburtemi item liner sülen anidak aser akhümtsübu  kechiaser parnoki pei rongsen mebushi, saka arok tajangzük, tekümtet aser tejakleni aotsü lenmang bushi.

Tsüngremi shimtetba lenir jagi tenzükdaktsütsü masü saka nübur tenzükba tanela aser jakla angutsü. VIP culture mamshitsü.  Ajak den tila küma litetba taküm, mapa meranga inyakba, temeim jakla, shi-azü, achi-ajem nung tazüokba aser  tulu-tila mebendangtsü; akhümtsübu aser ajemalu jakla ajitettsü. Nüburtem ajak, talisa lanurtem ajak pei chir amai bilema tajung kümdaktsütsü merangtsü, aser tajung kümdaktsütsü mechi artsütsü aser shisatsü tajung sayutsü.

Hoi, Naga nungertem! Sen meimba lenir asü, Tsüngrem aser nübur meimba lenir shimtettsü? Lenir dang aija mejembili, parnok dang maitsüli, saka ni, nia Naga nunger yimden tashi maiti kümdaktsüba aser ochimashi  adoktsüba maparen nung meteta aser memeteti shilem agia lira aji bushidi aser melenshidi. Tanü Naga nunger libaliro aser mulungsentsü yagi tejenleni aotsü makok. Melenshidi.

Khristan shirnoki alima yimten-yimli aser tamangba yimsü tesendaktep mali ta ashir aser tim shilem magir, aji tangatetba tai.  Hau, yimsüsür aikati putu aika dang tashiyim aser sen agi yimsü süa aru nungji politics ya dirty game ta ashitsü akok. Saka asenoki metettsüba kaji yimten-yimli maparen ya Tsüngremi mulungba, Tsüngremi tenzük, moatsü anungji nübur shiai yimten-yimliji asüngtetta ayutsü aser ochi nung yanglushitsü shilem agitsüla.  Raksa alibatem yanglutsü asoshi Tsüngrem metetba lenir shimtsü arogo aser amangba pur ajaki sarasademtsüla aser nokdaktsüla. Yimsüsür tajung shimtetra kin ka ajungkettsü aser tamajung ka shimra alima rajang kumdaktsütsü aser tesakra bener arutsütsü.  Hoi, Naga nunger! Kechiba ne senti meyongnem ayoker? Shir yimeri sen bener yimtaki aitdir vote magütsütsü ta shitettsü? Arogo tenzüker shibai ainkar ola sen meimer anema adoktsü? Arogo pur shiba, deacon shiba pastorba den ochi atema nokdaktsü? Nai ne meyongnem ayokbaji “Nai nisung madang masü saka Tsüngrem madang tiyazü jembiogo” (T. Mapa 5:4) ta metetdi. Peteri tasü ita Ananiai dang kechiba sen yong nü taküm ayok ta asüngdangdang pa alanga lao aser asü ama Naga limai atakatem arutsü. Naga nunger tangar memebeptsüsa akümbaji Anania aser kinungtsü nati ama sen meimba ajanga lir. Kümdangdi. Asen lima gonda-i yimsü asütsü mapang tonga arudar.  Arung, ochi ola adokdi, asen madak yimsüsür südaktsütsü asoshi sen nem meshimdaktsüli, saka Tsüngrem metetba lenir  shirnok dak mangdang tulu lir aser nüburtem aria bilema lokti ajungtsü asoshi inyaker/nokdakter parnokji shimdi.  Tsüngremi Naga nunger nem mangdang tasen agüjang ta sarasademer. Amen