~ Wt. Temsutula Longkumer

Temsutula Longkumer

Tanü meranga inyakba agi terenlok  mapa kechi inyakteter ibaji asüng asoshi Noknü tajung chichiba tataloktetsü mapa lir.Yashi mapatem agi tanü jangjatsür aser tanü mapa agi asüng indang sayuteter.Yangji kechisarna lenmang nung oda tatishitsü agi linük yimsüsübaren, loktilibaren, rongsenren aser tamangbaren mapa  nung mesüra nisung ka kija takum  nung süaka tanü kechisa terenlok mapa inyaker iba jagi asüng indang tejangja tataloktsü sayur. Terenlok asoshi nai tanü mapa meranga inyaktsüla. Terenlokji tanü nai inyaktsüla. Alinük koba tanü terenlok sentong inyakyim ayur ibaji asüng asoshi asangsang mapa takok kümdaktsür. Koba alinükisa terenlok mapatem kanga mazüngi nendaka tanüsa inyaker itemji asüng yimjiyimjung lima akümtsüsa. Nisung kija taküm nunga yamaji tanü lanurtem shirnoki terenlok asoshi mapa aser sentong yanglur aser nendaka bushia, anualem aser azümesen melie renloktsü mapatem inyaker parnokji asüng kecha tamakok majurutsü saka takok süngjangji pelaseta agitsü aser iba jagi kija taküm tang masü linuk asoshia temoatsü, takok aser tepela bener arutsür. Kenyongi meranga, bilemdanga, inyakjen inyaker ibaji terenlok noksa aser iba terenlok jagi alima nem tajung, tataloktetsü aser ochishiba teimla agutsüteter. Koba linuktem tanü yimjiyimjung nung anisüngzüka litepber itemji yashi mesüra tejaklen Pututem mesüra kumtem memejangi terenlok mapa inyakertem kintem lir. Yamajisa shir kin, linük, takumtem tanu terenlok inyaker parnokjia asüng tetsübu, tarendak aser tamakok kecha majurui liyonga otettsüsa mulunglemtet kadaktsür.

Tapayutsüka tanü asen lanurtem aika amajok nung mapang indoka seplepa jajar aser tsüraburtem yaritsü melena nungdak makaba mapatem nung mapang indoker. Asen lanurtem azümesen jakla yimya indoker meranga azüngtsü, bushitsü, ngutetsü, koktetsü aser ken ken tamakok nguakasa tezü metangi anosa inyaktsü aser takok angutsü tanela tajung atentsüla. Nisung/lanur ka takum nung teti tangbo takok majurutsü akok saka kenyongi mulung majem tamakok angunüa pei sasa kumdangshir aser merangshitsü belimtsüla aser temulungtetba alitsüla. Napoleon tulusang shiba alima ajunga anokshia Europe limatem tang masü saka alima ajak kokteta nungtoko akum paa lanuwa nungi kanga meranga inyakba asangur chanu ka liasü.

Pa takum  otsüi ashiba agi pa ya  lesson nendaka bushiba tanur(student) ka  liasü. Kenü anogo pai ongko (Sum ka) answer shidak mangu tashi inyakjen inyaka anogo asemnü tashi room nungi matoki anogo shia gonda 18 tashi merangasa bushi/azüng. Pa lanuwa tetsü den tang yintet saka pa ken mapangbo alima rangpeni metetba, tsübuba aser akumket general aser yimsüsür akum. Tatem nung kenü pai tamakok tongpang ajuruyonga mapang kenpikabo meimchir tebang ajaki tetshiba yimsüsür takum kaji pa liasü. Kodaser pa yamaji ulua meteta akum ta bushidangertemi ashiba agi pa lanuwa nungi kangasa meranga inyakba takum liasü. Pai ashi “Impossible is not a French Word”. Pai anosa rateta ashi “Imposible “ Tetezüji ni asoshibo  ‘I’m Possible. Yamala takum kanga meranga inyakba, tarutsü tamaren yimsüsür (Emperor) akumtsü nükla  mangdang lia anogo kata mapa meinyaki  mesüitemdaktsüi inyakba agi pai konang narokum “Napoleon the Great” ta alima otsü nung tanüa pa otsü tatishitsüsa azünger. Pa amala tatishitsü takum ano shir  meshima nungtoko aika pei sasa meranga inyakba agi takok süngjang temoatsü ajangzüktetba lesson aika tang lir.

            Meimchir tang tetenzük nung asen Tsüngremi tekolak nungi temesüla tashi asentsü senna inyakerang chiyonga tepok sünga alitsü shina yutsü aser yamaji Lipok nungi asen meimchirtemi pei sasa takum alitsü asoshi meranga inyaktsü liyonga arur. Apijemtsü Shin 6:6-11 nung meimchir azümesena malitsü indang kanga junga shia angur aji mesüra sensak tia aser meshimetsü Kin akumtsü lesson angur. Tanü lanurtem/ kiyim lanurtem aika mapa meranga meinyaki chia junga tsürabur dak  nendaker alir  item jagi linük nem asüng sensak tia aser lokti tebilemtsü bener arutsütsü.

Anungji asen takum yimya melenshia asen lima takar kuma yanglushitsü meranga inyaktsü ayongzüker.