~ Imliyanger Jamir

Okila

Tenzüker ajak dangi Yisu temiem salam abener. Kü tenung Imliyanger Jamir aser ni Chuchuyimpang nunger lir. Dimapur nung soa intet aser Dimapur Ao Baptist Arogo nung (town fellowship) züngsem lir. Kü kinüngtsu ya Taiwan tsür (Han) aser Tsüngremi tebur tanur ana  moaja küm 2015 nungi Taiwan nung   Tsüngrem tenzüka arudagi.

Küm mi ana ser metzü (2020) November nungi tenzuka ozü kibong Taiwan nung Taitung Baptist Arogo nung inyaka arudagi, kü teinyaktsü mapa ya mosü ta sa ajar Chinese oshi nung, kü tenzükbaji International fellowship, Taitungnung pastor aser Chinese arogo nung Minister. English tekülem sentep abenba den külemi Lanur ministry dena repa abener.  Aser ozü kinüngtsüi Education dept nung tenzüker. Arogo-i la nema lumsum agütsür.

YSS nung tentettsüsa kü nema maong agütsü nung kanga pelar. YSS ajanga asen lima arogo aser lokti melenshia aor aika angazüker. Taoba mapang arogo nung tenzükba maparen dak sentakba aika jembiogo aser niatebilemba kar shiner.  

Taiwan Baptist Arogo nung sannuker aser minister shimba inyakyim:

Arogo tenzüker shimba ya Arogoi pei sasa shimer. Arogo weekly report ajanga mesüra nübur ajanga osang prokshia résumé arogo office nung bendener. Candidature interview agütsür aser tatitanger temji deacon (chairperson) den deacons terok den Head pastor densema  interviewji alir. Aji sür temulung süa lira arogo sentep nung Tsüngrem o jembitsu jaoker. Sentep mapang temer candidature-ji kima ken oadakja nüburtem dang deaconi candidature den meeting agiba osang agütsür külen nüburtemi vote agütsür. Shimba osangji hapta ka lir candidature nem metetdaktsür.

Tetenzük nung ita asem tashi arogoi tendangba mapangsa agütsür, tenzüker jagi temulung süa metenzükra pa/la kecha kuli makai tenzükba mapa nung anendaktsütsü nübur dak tashi lir. Kodang nüburtemi temulung süa hai haora kar tenzükdir pa/la contractji atsülangdaktsür (extend). Mezüngbuba küm ka (1 year) atsülangdaktsür. Aji ser küm 3, talangtiba küm 5 tashi contractji pa/la küm 65 matong tashi mapang shia küm 5ji extend sa alir. Ita sen den health insurance fee 70% tashi arogo-i cover asür. Iba denji Labor insurance aser pension asoshi sen reünga ayur. Ordination (reverend) ji küm ana (2) temer kelen Deacon Board aser pastori anir recommend süa Baptist associationi agütsür. Parnok amangbaji iba ordination agia ano ministry balala nunga sadok sadoka inyaka otettsü mechi nung ibaji agütsür. Aser iba asoshi tatidang tezüluba nung aser tasüngdangba nung agir.

Taiwan Presbyterian Arogo nung sannüker aser minister shimba inyakyim

Mapang tatsüka nia Presbyterian Church nunga shilem agia aser yaritepa liasü aser iba ajanga ni angazükba kar lemsateper. Taiwan Presbyterian arogo nungbo area esab parnok sub-association lir item ajanga sa laishir graduate asürtem mesüra asütsü purtem ajurutepa arogo koba nung minister nüngdaker, arogo tenüngji zülutsu aser candidature-temi koba arogo tenüngji agitetdir iba jagi aor. Aji sür küma ana (2) mulungsoa tenzüker pa/la ordained sütsür. Arogoi  ano ken vote agütsür contractji extend süa küm pezü (4) tashi tenzüka aor. Shiba südir süaka pa/la Presbyterian arogo nung tenzüknüa lira par/ lar arogoji Presbyterian arogo nung member ka asütsüla aser Presbyterian Church in Taiwan nungi affiliate asüba seminary ka nungi zünger graduate asütsüla. Minister inyaktsü ka atema M.Div-bo asütsüla kechiyong M.Div azüngba mapang Presbyterian arogo indang tongtipang lesson sayur.   

Missionary taküm aser Taiwan arogo

Taiwan arogotemi missionarytem ya pelashishia agizüker aser akümtsübu tulu    agütsür. Saka mission inyaktsübaji la/pa title ka melira, tat. agi., Reverend, Professor mesüra Pastor ama arogoibo kangabosa sabua mamshir aser lemang sadok sadoka melapoktsür. Kechiyong Taiwan arogo asoshi titleji kanga tongtipang ta parnoki züngshir. Iba jagi YWAM (youth with a mission), CCC (campus crusade for Christ), telok balala jagi lemang bushia pei sasa organization nungi ordain asür aser arogo den külemi Tsüngrem tenzüker. Ordination agitsübaji kanga tongtipang ka kümadoker.  Missionary with skill aliba kanga agi tajungtiba kechiyong kodang missionary odir pa/la nüburtemji Khristan dang masü saka tanga yimsü amangbapurtem alir. Skill amshia nüburtem asoshi mapa tulu inyaktettsü aser iba den külemi Tsüngrem osanga agütsütettsü. 

Ozü kibong ya ordination asoshi sarasadema atara. Kü tebilembabo, pa/la koba arogo nung soa intet iba arogo nungi ordination asüba kanga tajungba aser aküm keta angur. Saka asen Ao arogo nungi ordination asütsü ya kanga  dang tasak aser ibayongji ministry balala inyaktsübajia lemang mesademer. Tarutsü nükjidong nung asen Ao Arogotemia metettsü atema missionary aotsüpurtem mesüra church planting ama nüburtem mangdang balala alir asoshi kokra ordain sür yokba tajung asütsü ta tebilemba ka shidanger.  Iba kasa ola ya asen ABAM dangia yoknür.  Tanü asüng ordain süa skill aliba kanga tongtibang kümogo. Iba den sendakba  onüktem aikasa lir saka tang atemabo iba ya dang lemsateper.

Taitung Baptist Arogo (International fellowship) aser special tekülem

Special tekülum mapang lia arudagi, iba ya International fellowship dak sendakba tekülum sentep lir. Yangi kibong nung shir tanur mesüra tain person with disabilities-tem lir aruagi atener. Kibong karbo Khristan masü sür nung arua pelashishia atener. Tsüngrem osang abentsü kanga tetemsü mapang ka iba ya ka lir. Deobar sentep tekülem mapang den masü saka devotional sentep matong dang ghonda ka jilia agir. Saka tang pandemic aliba agi magiteti lir saka kodang tensa junga küma odir iba special sentep ya tenzüktsü. Tsüraburtem atenshia discussion mapang alir, aser tanurtem lanur taintemi repranga atar. Tsüraburtemi kuli asüba iba ama discussion mapang ajanga tangazükba aika alir. Anungji, asenok Ao arogotemia iba ama kasaji inyak nung tajung asütsü ta nibo bilemer aser ajungshir. 

Sarasadem telok

Ni talidak town nung arogo kwi lir ajaki lemteta sarasadem telok ka tenteta lir aser ita ana nung ken ajurutepa sarasadem mapang alir. Iba telok nung Khristan arogotem (Catholic-tem maten) ajak atener aser telongjem nung mapa inyaka aor. Mapang shia program balala achayanger, tatishitsü ka Khristmas benjong ama, Good Friday, Easter Sunday, Pentecost anogo ama ajak telongjem nung shilem tulu agia aor.

Tanabuba nung Taiwan nung kanga sabua inyakba sarasadem sendong RPG (Revival prayer group) tasa ajar, Baptist Arogo dang masü, saka ano denomination balalai iba inyakyim ya kanga takok manung inyaka odagi. Iba prayer group ya nisung ana mesüra asem dang alir, aser mapang achayangtsü jia melamela  phone ajanga mesüra sentepa agiteter. Iba prayer group nükjidongji asenok nija revive asütsübaji dang masü saka nütsüng shiai  kibong aser lokti asoshi rangben temoatsü asütsüba nükjidong nung aor. Iba RPG ya denomination dak sendakba mali. Sarasadem metenzükdang nisung shiai tenüngsang, Tsüngrem nem tutushi aser nü den külemi sarasadema khuret abener. Iba sarasadem telok ya kanga takok ngua bener odaki. Sarasadem mapangjibo pei telok tongtepratepa agir, talisa mazüngi alirtem asoshi kanga temoatsü lemang ka ta nüburtemi sa kuli asür.  

Taitung area Baptist churches telok

Sarasadem telok den ano Baptist arogotema telongjem akar. Ita ana nung ken meeting akar aser sarasademba den ano sendong külemi inyaka aor tatishitsü ka V.B.S. (vacation Bible school) Baptist arogo ya kanga tulubo masü asünungji V.B.S külemi achayanga inyaker. Iba den ano küm tatem mid night service-a külemi sendong yanglua agir. Taiwan rangben Baptist arogo telok tarutsü nüklaji noklang ka (100) church planting sendong nung aser sarasadem nung lir. Telongjem nung mapa inyaktsü koda jangratemtsü aser khuret a külemi abener. Yangi tangazüktsü lesson tulu lir.

Telongjem nung tenzüktsü koda jangratsü

Tenüngsang Ken 133:1 nung zülua aliba ama, “Ajiang, adianutem külemi telungjem nung alitsü koda tajung aser jangratemtsü lir!”

Asenok Ao arogoa külemi tenzüktsü koda tajung asütsü. Tenzükterm telongjem nung lira nübur tema telongjem nung alitsü. Tenzüker majungra nübur tema tesünep tepela nung malitsü. Ashiba ama “tetemsü arogo ka ta mali” saka kokra asenoki küm shia mera tasen nung anitsübaji asen Tsüngrem tenzüker khuret tulu lir. Tetemsü len masü saka tajungbalen, nükjidong tasen aser tangazükba tasen den tanela nung temoatsü ngüa anir aotsü merangdi.

Tatem o

Taiwan ya linük tila ka, population 23.57 million dang lir. Khristantem 5% teküpok saka parnok telongjem akaba agi, meranga tenzükba agi mission mapa kanga tashi ita inyaketeter.  Missionarytem India, Myanmar, China, Malaysia, Indonesia aser ano tanga linük jagi yaria yoka lir. Yangi tongtipang ka ni ajitetbaji “Telongjem” “Akümtsübu” ta ni angur. Tashimait jia lir saka tajungba ni teimba ka ajiteter.  

*****