~ Tiatoshi Longkümer

Okila

Tzü maka taküm kecha alitsü makok; tzü makara rongsen ketsüng renloktsü makok. Asen aliba lima – planet earth – ya 77% tzü agi meketpang lir, saka 94% metsü tzü, aser 6% dang fresh water. India nung alima nung meimchir 100 shilem nung 16 lir, saka tzü tajung 4% dang ta ashir. Tsüngremi taküm ajak lidaktsütsü asoshi tzü, mopung, anüsangwa, aser ali (land) ya moatsü. Item ya Tsüngremi yanglu aser Tsüngrem meyong. Item angati Tsüngremi agütsüba sempettem lir anungji meimchiri ayoktsü makok, rakzüktsü makok aser raksatsütsü tashi magütsü. Meimchir temang nung ya 60% tzü lir ta ashi aser tzü ajanga temang anema yutsü aser temang tenük-telen ajak anema yutsür. Ano tajemtsü, sorochioktsü, temang shidoktsü, süoshi shitoktsü, merük-mejo mapa inyaktsü, mi aseptsü, aser ano aika, item ajakji tzü ajanga dang inyaktet. Ano aluyimtsü aser ango-shiruru metsütsü asoshia tzü peria nungdaker. Anungji tzü maten yimsoshi mali aser rongsen ketsüng renloktsü makok. Anungji kin ka tejekleni odaktsütsü asoshi tzü wazüka ayuba dak ket lir.

Tsüngremi tzü poktetdaktsü

Lipok 1:2 nung yamai ashir, “Alimaji kecha mekümtet aser tazüngla liasü. Ammang tzüyim manung liasü aser Tsüngrem tanela tzüma nung liasü.” Jungkai Adokba 22:1 nung yamai ashi, “… taküm tzü ayong iba yimdong nung ayimba tenyar jagi kü dang sayu.” Eden tsüki nunga ayong pezü aliba indang shia angur. Yohan-i tarutsü Tsüngrem yimli ayong dena yangertsü ta mangdang ashiba angur. Anungji Laishiba tetenzük aser tatempang anaprongla tzü indang shia angur. Tetezü, tzü ta koda tongtibang aser taküm lidaktsüba tashi ta sayur.  Lai nungji meimchiri tashi mangara, Tsüngremi tzünglu soittsü ta shia angur (Isa. 33:9). Tzü mapang alima tapong akümer aser iba lima nungji meimchir meliteter. Tsüngremi tzü, ali, mopung tashi ajanga taküm poktetdaktsüba aser lidaktsüba indang ashir. Anungji Isaia ainkari tzü ya Tsüngrem nungi angati sempet ta ashiba angur (Is. 55:1). Sempetji akhümtsübua agizüktsüla. Meimchiri akhümtsübua iba sempetji amshir tarutsü nübur aser takümtem atema wazüka yutsüra, iba jagi tagütsür Tsüngrem toshir aser sentsüwangshidaktsür ta metetdi.

Tamangba yimsü tesayuba ajak nung tzü ya temeshi aser temenen memshitettsü asoshi amshiba angur. Hindu aser Muslim tamangertem ajaki tetzüng teka shidokerang tenlaki dangi aitsü akok, külemtsü aser sarasademtsü sayu. Buddhist tamangertemi tzü ajanga temang aser temulungja shidoktsüla ta sayu. Laishiba nunga temenen pungdoktsü tzü parnok dak rüklokjang ta ashia angur. (Züngdangba 8:7). Ano tzü ya tanebtsü mozü amai amshia aru. Naaman Yordan ayong nung zützüra tanebtsü angu, Bethesda awatsüng nung shiranger aika tanebtsü anguba indang shia angur (Yo. 5:1-8). Item ajak yagi tzüji Tsüngremi yanglu aser taküm lidaktsüba tashi ta sayur. Asen tetsü-tebou yimsü nunga Tsügrem awatsüng, ayong nung lir ta külem aser itemji akhümtsübua wazüka ayu. Tzü peria alidak dang yim tasen aküm. Tanü alima nung yimti tulutem ajak tzüyim küm, ayong küm nung küma aoba angur.  Tzü melira yimsoshi maka. Aor ta tanü tekong pungo nung maneni yimsoshia linüra tzü wazüka ayutsü tim.

Tzü shishilemba

Nisung shiri yimkong tzübo pei jurila ama atsübangdir, melemsateplir arishi makar, Tsüngremi atakatemer ta tsüraburi jembi aser yamaji ataloka aru. Tzü ya Tsüngremi meimchir ajak nem moatsü anungji shishilembatsü makok, tzü yoka takar akümtsü merangbaji Laishiba aitsü. Tanü tzü business tajungtiba ka amai kümogo. Company balala arua ayong ajunga alizüker, tzü shishilembar. Nagaland nung tzünglu tarutiba townji Kohima liasü. Saka tzüngküm melenshiogo. Joko taoba küm ishika tzünglu junga maruba meteter. Aser taküm kümsa (2021) tamajungba akümer. July nung ayaokaka  tzünglu marur, tang tashi tzü alia ajemer (2000 lits@ 1200/-). Sen agi alitsüba sünga aiben kanga rakteper kechiyong ayong nung tzü mayimer, mesüra tzüpu (ring well) nung tzü mait. Kohima town anasabo tzü ayokertem tzü atadak makai akümer. Kasaji Dimapur nunga  tesem aika nung tajemtsü tzü agi timtim atemer. Tanü asüngbo Dimapur nung joko company tzü ayokba dang aikati alia ajemer.  Sensakeri tzü alia jemtetdima?

Kohima nung Angami youth organization-i joko ali perepa ir tzü atsütettsü memelar (water drilling or water pump). Kechiaser tesem aika nung tzü ali telong nungi machine agi atsütetba ajanga süngdong aika tera agi tzü metongteti asür. Ano alu aser atsü nung ali nung tzü maitba agi tsünü-senpongtsü memeyir. Atangji, alibo tajung saka ali nung tzü maitba tesem aika akümer. Ali nung tzü maitba tongtipang khuli kaji, asen lima towntem nung teimba ka cement agi ki yanglur aser kima-yimdong ajak cement agi menokbang adoker. Gari senzütsü lenmangtema black topping agi aibangatoker aser tanungba ali tesemtemji cement agi menokbangogo. Aji asünung, tzünglu aruakasa, ali telongi tzü aidak maka, tzü ajak ayong nung dang yimoker aser tzüma lenden leni yima luadoker. Ibaji ajanga tzüma lenden lima tzümetsüng aiben adoker.

Tzü wara ta jembidang, iba ya tzü agi anungba mesüra tzü makaba indang kisüng jembir masü saka alinük kar nungbo tzü waraji tzümetsüng tulu aruba timtima asütsü akok. Küm ishika asen lima nunga ajongben tsüngmok-tsüngsang tulu aruba ajanga lenmang ajak tzü agi mobanga yima anentsü tulu aoba angur. India tesem aika nung tzünglu maruba agi alima takong akümdang  ano tesem kar nungbo tzümetsüng aser anentsü agi alima raksatsüba tiatem aiben asenoki angur. Iba ama jungla-jungket tsüngküm mongpu ajongben melenshia aoba dang ya “climate change” ta ajar.

Nagaland nung tajemtsü tzü achema akümba

Taküm tzünglu tsüngküm mapang tongja tongaka tzünglu junga mesüra kheni maruba ya Naga nübur ajak asoshi tebilemtsü tulu lir. 17th June 21 nü osang shiti aika nung Nagaland government-i tang tashi nung Naga lima nung tzünglu koda arur mesüra marur ibaji asadanger metetdaktsüogo. Iba osang nung ashiba agi, Mon district dak alaka, tanga district ter prongla nung tzünglu junga marur aser tesem kar nungbo taoba mapang dang nungi kangasa tachemba aruba ajanga alima akonger ta metetdaktsüogo.

Nagaland nung tzünglu-mepong asadangertemi ashiba nungji, Mon district-bo tang tashi nung 48% agi taoba mapang dang nungi tajungba tzünglu arur. Ano Mokokchung aser Longleng distirct-a kanga majungbo masü. Mokokchung district ya -6% agi dang tachemba aser Longleng-ji -11% agi tachemba tzünglu tzü angur. Aser item yabo tzünglu-mepong asadangertemi “normal” dang lir ta ashir. Saka Naga lima nung nütsüng yongsük longsoa alidak districts, Dimapur aser Kohima ama nung tang tashi nung tzünglu arubaji kangasa achema lir. Dimapur district nung tzünglu maruba achembaji -66% lir aser Kohima nung -47% lir. Item yabo joko tebilemtsü tulu aketba tensatem lir, aser yamai dang ita ishika ora asenok meimchir aser tanga takümtem tia aser jenjang kanga majungtsü. Ano tang nungi tzünglu aruakasa, tsünüsenpongtsü tsüngküm süier aruba jagi chiyungtsü aika junga madoktsü. Tzü peria makara Naga nunger rongsen ketsüng nung renloktsü makok.

Arem samaba ajanga tzü agi anünger

Arem samaba den tzü samar. Süngdong-lidong, tzü akongba aser alima tapong akümba ya sendaktepa lir. Nagaland nung Kohima district ya area tasadangba nung 1290 sq.km lir. Osang ajanga ashiba agi, Kohima district nung 8 sq.km (0.63%) shi dang arem-tammak junga aliba jaka lir ta ashir. Aser 1,103 sq.km shibo arem tera dang aliba mesüra tawa jaka dang kümogo ta Morung Express ajanga metetdakja liasü (Morung Express Dimapur, September 29, 2016). Kohima district dang nungibo ano Nagaland state jenjangjiang tamajungba lir. Nagaland state ya litsü tasazük nung 16, 579 sq.km shi lir. Aser iba nung nütsüng-yongzük 20 lakh shi lir (19,80,602 according to 2011 census). Saka asen state nung arem-tammak jakajibo joko 9.7% shi dang lir, arem tera aketba jaka 37% shi aser 53.3% shibo joko süngdong maliba jaka lir ta State Forest Report 2011 ajanga metetdaktsüa liasü. Nagaland nung arem ya noklang nung shilem terka shi dang (11.7%) state government ket nung lir, aser tir shilembo (80.3%) nija ket nung lir. Küm noklang ka tejaklenbo Naga lima noklang nung 90 shilem arem dang asüba süngdong shishilemba agi tanübo joko arem samadokogo. Süngdong ayokbaji shiruru ki aser tzü yokdokba den saku ta angatettsüla. Atangji, asen Naga lima ya arem tekaratiba samaa aoba linük rongnung ka lir ta iba yagi jangjatsür. 

Arem-mein samaba tebelemtsüji kechisa? Arem malidak tsünglu marur kechiaser süngdong ajanga dang tsünglu ali atsüzüktsü akoker aser ali telong nung tzü soita ayur. Kong tsünglu marur yangji tzü agi anunger aser tzü makaba timtemji yimya aika nung lir. India lima tesem aika nung joko küm ishika tsünglu junga aser peria maruba ajanga alu jenti akonger, aser aluyimertem jenti sentsüh mouteti soseta asür. India nung arem-shiruru ayudak (zoo) tesem aika nung tzü makaba ajanga shirurutem tzü alidaki belener aoba osanga jenti asenoki angashir.

Ajak dak alaka süngdong peria maliba tebelemtsü tulutibaji mepong tajung mangur, aser alima tatsükba akümer. Tashirtemi ashiba agi, ali meimchir temang nungi tangula sateta yokbaji küm ka nung ton billion 30 shi lir. Aser itemji meyipa mepong tajung melentsü asoshi süngdonglidongji kanga tongtipang. Aji oda, asenok ajaki süoki ia asen lipoküm kümzükba mapa kar meinyakra kobi melii asen lima nung wara tulutibaji  tzü wara asütsü ta bilemer.

Tzü wazüka ayuba aser rongsen ketsüng terenlok

Nagaland nung tesem teimba ka nung tzünglu tzü mangudang, Tsüngrem taochi agi Mokokchung aser Mon distirct nungbo tzünglu tzü moatsüdar, asenok item district nung alirtemi tang ya shisakaa inyaktsü kanga nungdaka lir. Shibai metet alima yamaisa ora, tzünglu aruba district-tem jagiang nisungtem sendentsü aser chiyongtsü bushii arutsü. Tang ya asen Aortemi aluyimba mapa merang inyakra, aser tsünü-senpongtsütem pei tzüngküm den apet yokra, itemji asen Aolima atema dang masü saka Naga lima tesema aika tongzüktettsü. Shidi süra, Dimapur aser Kohima town nung Peren aser Wokha districts nungi süngolio aser ango bener aruba agi perir. Aser yamaji yimtsüng nung dang alir süaka aluyimertem town nung alir dang nungi takarba  aika lir. Saka taküm tzüngsarosa yamai dang ora, Peren aser Wokha district aser Pfutesro nungi akhi ama chiyongtsü mangutsü. Idangji, Mokokchung aser Mon aser Longleng districts nungi adokba chiyongtsü tasen jagi item town-tem mesütsüla aser yamaji asen nüburtema rongsen-ketsüng nunga takaba akümtsü.

Mokokchung district rongsen-ketsüng nung renloktsübaji, yangji telidak nüburtemi dang inyaktsüba masü, saka iba district nung soa-intetba Aor-Aotsür aser tanga sensotem ajak külem khuret lir. Kohima aser Dimapur nung Aor aser Mokokchung town nung soa-inteter senso tajung aika ali rongsen nung aser shisatsü nung takar aika lir. Mapa nung anisüngzük agir alitema aser ano tang teinyakdak ain-tashi aketer-a jenti lir. Anungji, tang district nung telidak nüburtem den rongsen aser shisa akar nübutem longjemer, asen lima nung mapa meranga inyakba ajanga rongsen-ketsüng nung ajungkettsü merangtepdi. Kin-kidong aser election otsü ya masü, saka ali rongsen aser aluyimba mapa nung ya Aor ajak longjemer yimten aser arogoi anir küm 10 danga tang dang nungi tali temerangba inyak nungbo memeteti asen lima aintsü. Rongsen-ketsüng nung renloker ta asüdang, memeteti asen mentality aser spirituality dena temaba jenjang nung aientsü.

Shisadangtsü lemang kar

Mezüngbuba nung, yimya tasenba nung terenlokba mapa inyakba (modern development) yimya nung shisakaa inyaktsü nungdaker. Asenok tebang nung pangbet süa jembiba o kaji, modern development aser technological development ta asüba ojangtem ya lir. Aji saka mekümdangra, modern development jagi asenok taküm tepsettsü aser asen lima ya tuluba ka yakta lisem lima küma aotsü. Modern development tangatetba ya cement agi yangerba ki, mokozü longa senzüba gari tekara aser tulu, black topping agi tepbangba lenmang aser kima, mobile phone ajanga sen benshitetba aser oset alitetba aser tanga lima nung yangluba chiyongtsü hotel nung oagi alia achiba, indang ya dang bilem nungbo, asenok item ajakji amer alima nung talidak makatsü. “Cement ki aser black topping lenmang mentality” nung dangbo asenok modern development mebilemtsüla aser meinyaktsüla.

Asen lima nung terenlok mapa inyakba, developmental activities teimba ka tangar jiloshi aibatem lir.  Aji agiang, sen crore aika endoka government ki aser office tesüngmangtsü standard yanglur külen küm tanabuba nungibo light switch ka danga anepalua meyuteter aser building rangben sali metsü aser jana agi sünger ayur. Yongjiang, development mapa inyakba aser rongsen-ketsüng bushiba mapa ajakji akokba tashi asen shilo aser tangatetba yim nung meinyakra item ajakji tajangzük makaba mapatem dang asütsü.

Küm ishika tejaklen, tain kati kü dang hornbill festival mapang yamai shia liasü: “Asen Naga nungeri temesüngpur tourists arudang, parnok lima nung anguba chiyongtsü aser ki-o-jen ajakji par lima yimya kürak yutsütsü meranger. Saka asen Naga limai parnok arubaji asen lima nung anguba chiyongtsü chidangtsü aser asen sobaliba reprangtsü arur ashi, parnoki teti amshiba chiyongtsütemji dang achitsü asünungbo parnok yangi belemseta kecha arutsü menungdak.” Tanü asen Naga nungeri, talisa lanu puti, terenlok mapaji iba yimya nung ya dang angateta lir. Saka pei kin ayak aser sobaliba meimtsü aser pei shilo yimya nung peta terenok mapa inyaktsü kanga tongtipang lir.

Tzümar aser foreigner den sobusolemtsü aser oset-tsüset mesüktepa amshiaka, asen tenem kin o lenden lima nung aliba tzümar mesüra anüolen nung aliba temesüng mesüra tanak nisungtem libaliro aser tangatetba aika nung balala lir. Kechi komar ka mesüktepa  inyaktsü merangaka kin shiaji pei tangatetba aser sobaliba ka-ka ali nung ajak nung kasabo mesütettsü. Aser yamaji, terenlok mapajia, (development activities) iba yim nung inyak nungang tajangzük alitsü.

Süra aluyimba aser terenlok mapa inyakba nung mongyin shisatsü agia asen yimya nung inyaktsüba kechi senmangsa lir? Naga nunger aluyimba yimyaji arem jidoka mi agi ronger küm ana atema tekong lu inyaka aru. Saka joko iba yimyaji mebenshitsü sorkar ozüng ali nung, tangbo asen alu ayimba yimya aika agi melenogo. Tanü putu nungbo joko tzük masü süngo-lio, aonsotsü, süngjang-lijang ayimtsü aser süngdong atemtsüang ajungshir. Tejen putu nung alu tila ka nung tzük nungi tenzüker mersü tashi züsena küm ka peri bendena ayuba yimya tu masü, saka lisa tulu mekazüker chiyongtsü tapu ka mesüra ana dang züsenteta aji tangar dang yoker, asen makabatem alia achiba putu ka aruogo.

Tanü putu luyimba yimya nung inyaktettsü asoshi asenoki joko tejen yimya inyaksangshi melentsüla. Yimer ajak pei sasep nung alu tila-la ayimba yimya tu masü saka kidang-kimang mesüra kidong lushi külemi senteper alu tulu ayimba mapa tenzüktsüla. Saka iba ama kinunger lushi külemi sentepa amshiba nung tekümdangtsü kaji, ali akar ajakjibo alu kibur maküm tajungba. Lu melen dang agütsür kati mesüra anati inyak tajungba asütsü. Kechiaser ni anguba tashi nungbo, Naga nunger aikati partnership nung rongsen-ketsüng  junga meinyakteter aser aiben mangatetep nung lemdangbasa angur.

Alu tulu ayimba nungji tsüngküm ka dang inyaker mapang talang-lang tawa yutsübaji takoksa tulu lir. Anungji, ali-mepung agi apetba süngjang-lijang aser chiyongtsü tapu balala tsüngküm den sütepa küm piyong inyaktsüla. Sürabangla, ita teranaprongla tachi-tajemtsü bazaar nung yoktettsü, aser yamaji teinyaker-a mazüngi inyaka alitsü. Iba nungya taküm tajangzük aika lir. Ano akok tashi teinyakba ka dang ajaki inyakba ya mesüi, nisung balalai luyimba yimya balala inyaktsüla. Iba jagi kar tsüngküm majung yonga karbo junga kija aser lokti yaritettsü.

Tanabuba nung, renloka aoba inyaksangshi nung tongtipangtiba anaji  merük-meju aser awashi yim tajung ya lir. Asen Naga kin rongnung merük-meju tajungtiba kinji Ao kin lir. Asen aliba ki, süoshi, town, chiyongtsü merük-merüka ayuba aser amshiba jagi tangari asenok sapur. Kechiyong merük-meju yimyaji shisatsü tejakleni renaloka aoba temaitsü lir. Saka merük-meju yimya denji awashi yim tajung mebenshira, asen Aor-i jembi ama “ak nem berem azüktsü” amai asütsü – lishi  tzü ngura ilen jagi angsa oadoktsü.

Atangji, asen kin rongsen-ketsüng nung renloktsü aser tangari aseni inyaktetbatem  sapua bushitsü atema teinyaktsü tulutiba anaji merük-meju aser awashi yimya tajung benshiba ya asütsü. Aseni chiyongtsü tajung aika züsenteta amshiaka, item chiyongtsütemji merük-merüka shishilempaba sabang nung mamshira, tangari aji sapua mebushitsü. Anungji, Ao kini merük-meju yimya maneni tajungba nung amshitsü ajungshiteptsüla. Ano iba den külemi asen jembishinü aser shishilempa yimya yimpongji sobaliba tajung aketba awashi yimya asütsüla. Asenok ajaki tanü tashi tzümar dokan nungang oset-tzüset alinür, tzümari anishiba taxi aser auto nungang menür kechiyong asen nisung jembishinü aser shishilembapa yimyaji awashi tajung makaba inyakyimtem lir. Ya asenok asoshi kanga süoki ia bilemdangtsü tesem ka lir. 

Tasembuba nung, asenok rongsen-ketsüng nung takok ngua inyaknüra, asen lokti tentet aser voluntary society –tem ya achemtsüla. Asen kija mapang teimtiba akhangbaji lokti tentet balala or society mapa aser arogo activities ajanga lir. Asenok ajaki metet, tzümar businessmen-tem society balala nung mazüngi senzüba mali. Anogoshi anepongi mapa tenzükbaji ammang  tashi inyakera tenük mesüngi anogo tembanger. Saka asen Naga nunger teimba ka business mapa nung temulung agütsüa meinyaktetba tulutiba teraji society aser arogo mapa onsaraba ajanga lir.  Küm pongu shi ogo, Kohima nung printing press tulutiba N.V. press nung manager-ba late Mr. Khan dang ni yamai asüngdang, “Mr. Khan, na kohima nung printing press inyaker sür nung kechiba yangi mapa inyakertem Naga nunger youngster tajungtem ya mamshir?” Idangji pai langzü, “Nenok Naga nungeri kodanga mapang agütsüa menden nung mener mapa meinyakteter. Anogoshi society mapa, sati, funeral aser arogo mapa nung dang senzür nung koda press nung  aremzüka mener mapa inyaktettsü?”  Aji oda, asenok rongsen-ketsüng renlokba mapa nung tang amai dang lokti tentet aser arogo mapa ajak nung dener dang inyakdi ta bilemra kodanga makoktsü. Aor shirnoki aluyimba mapa mesüra rongsen-ketsüng mapa nung inyakdir, lokti mapa aser arogo mapatem onsarabo memenungrai dang inyaktsüla. Aser yamaji teloki-a angatettsüla.

Otembang

Alima nung meimchir tia aser alima tensa ajak melentepa dang arur aser aor. Saka tensa tia tajungba küma azüokba aser yanglushitsübaji tongtipang ana lir: shisa kaa sendong atongba aser meranga inyakba. Taküm tsüngsarosa tia nung ya ajemdaker asen Aortemi ali nung, ayong nung, aser arem nung shisa kaa sendong atongtsü aser ano tali meranga inyaktsü mulungtet nungbo koda temoatsü asütsü. Atangji, kar asoshi tebilemtsü amai asübaji kar asoshibo temoatsü tasen-a akümtsü akok. Tsüngremi Aortem nem alijak tajung ka moatsüogo. Ya tanü asenok asoshi dang masü, saka tarutsü nübur aser taküm ajak asoshi ta angateta koda wazüka ayutsü aser Eden tzüki amai kümdaktsütsü ta nükla yur inyakdi.

*****