~ Imliodang Aier

“Saka kodang Tanela Temeshi nenok dangi arudir nenoki ain agizüktsü, aser Yirusalem nung, Yihuda aser Samaria ajonga nung aser alima tatem tonga, nenok kü kulitem asütsü.”  T. Mapa 1:8

Okila

Yisu Khristai Pa sülen anitakertem nem nungloktsüba wadang tulutiba aser tongtipangtibaji alima nübur ajak dang Osangtajung kuli asütsüba ya lir. Tenyartem Mapa kaket nung ashibaji na alidak aser atena or nai tongtetba alima tesem ajonga nung inyakang ta angateter. Saka Lai oren ajanga angatetbaji, na alidak nungi tenzüktsüla aser iba nungi metenloka alima tatem tonga inyaktsü ashi ta angateter. Tanü Ao lima tia reprangdangra asen Aori tenük lapoktsüba nüburtem (bendang limatem) dang nungi asenok shi aser tanela jenjang kanga tajemzükba nung aliba angur. Ao Arogotemi bendang Mission kanga meranga inyakdang asen atepzüng tera senzüka toktsü asü ta bilemer. Yanglushidi Sensaksem Sapang (YSS) nung Home Mission tebilemtsü benoka jembidang sapangpuri shisa lemsateba nung amendaker tang Arogotemi asen atepzüng nung tsüka ronga inyaktsü mapa anguba tongtipang kar lemsateper.

  1. Tebilemtsütem

Asenoki ayong atena or alir atemabo nüktzü ayimer, mapanga peria lir, nüken belema aremer, aser rongsena peria kar, saka asen ateptzüng nung alir tzümar atemabo mali – Maong Jamir

Ashiko, tanü Ao Arogotemi asen atepzüng nung mayimjemba wadang jenti alitsü akok saka teküboklen lemsaba wadang ana ya ano tang atema kanga tongtipang teniyaktsü khuret ta ajiteta iba tebilemtsü shisadangtsü lemsateper.

1.1.Migrant workers

Tanü asüng mission inyakyim nung migrant workers ya tongtipang focus group ka lir. Arrtsu atena oa inyakteper saka globalization ajanga senzüsenpongtsü temelaba akümba den Naga lima amala nungbo tangari ayangtsü lemang peria anguba ajanga item migrants jenti arua lir. Ya mission mapa asoshi temoatsü ka ama lir sürnung asenoki ano süoki mai yutsüba telok ka lir. Iba putu nung globalization ajanga mission field (i.e., migrant workers) asen dangi aruba lir. – Menjewapong Jamir

Kodang migrant workers ta südir tatsütiba agi asenoki angatettsüji, asen Naga nunger masürtem bendang lima nungi arua asen lima nung aener ka ama  lia ayangertem (kisü-jensürtem, shishilembartem, mapa inyakertem a.a). Tia maka tanü Ao Arogotemi item nüburtem den kulisüba nung anünga lir ama ajiteter. Hau, khensa kecha meinyaker ta ashir masü, saka ano tali inyakloksemtsü lir ta ajitetba YSS nung lemsatepba ajanga tali jangjar.

1.1.1. Asen nübur tangatetba:  The Hindu: Business Line, June 22, 2014yamai zülua lir, “The issue of illegal migrants is no longer a humanitarian issue, but a security problem”… “The influx of illegal migrants has brought about a serious demographic change creating a sense of insecurity and apprehension amongst the indigenous people… due to the fact that our culture, tradition, political identity, social fabric and the land has become under severe duress in the hands of the illegal foreigners.” Ibai 2014 küm sentong ka nung asen Minister kati jembiba o lir. Iba tangatetba nung asen lima lir. Migrant workers ajakbo illegal migrants masü saka aikasa ozüngi memelai arua alinung nübur teimba tangatetba joko yamaji küma lir. Migrant worker-temji asen asoshi tetsübutsü ang ka ama kümdaktsü nungji asenoki parnok asen lima nungji sadoka melie odaktsütsüang yongyar anungji parnok asen den lisemdang parnok den kulisütsü atema kangabo mejangrar aser temulung magütsür. Laishibai ashir, “Ner linük nung aliba aener dang mejungi tenbenshi. Ne den aliba aenerji nai senso pur ka ama benshiang. Na ama parnok danga meimang,…” (Levi 19:33-34). Arogotemi iba tesayuba nung temulung tera magütsü asü koda? Tetsükdaktsü kar ali asü merajem agi meinyaker? Sensopur ama aser pei ama meimang ta ashibaji koda? Ya tebilemdangtsü masü no!?

1.2. Mapa maka lanurtem

Asen lima nung lanur tajung jenti adoka tazüngba nung takok tulu ngua aser juri mapa balala inyakertema (entrepreneurs) aika jenjang tajung nung nokdaka lir. Saka ano lanur tajung aika mapa kecha maka tsürabur dak dang medongloker kazürtem lir. Talisa Covid 19 pandemic ajanga lanur aika bendang lima nungi meyipba arua kazütepdar. Parnok ajak nembo government-i mapa magütsütettsü. Anungji, iba khuret ya joko Arogo asoshia tebilemtsü tulu kümogo. Süra Arogoia kechi inyaktettsü? Asenoki bilemer, joko parnoki parnok sasa mapa meranga inyaktsüba dak alaka tanga lemang kecha mali. Süra mapaji kong lir? “Adianu mesüra adianutsür ka mangsa aser anogoshia chiyongtsü agi anünga lira, aser nenok rongnung kati parnok dang ya oda shira, ‘Junga oang, lemlema aser tepok sünga liangma,’ saka temang asoshi nüngdak kecha parnok nem magütsüra, aji kechi tajangzük? (Yakob 2: 15-16). Joko arogoi parnok shi taküm jenjang atema lemang karbo  sayutsü mapang tongogo. Shi taküm manepalui tanela taküm anepaluba kisüng agi dangbo majungtsü.

2. Arogo Teinyaktsü

YSS nung sapangpuri shisa len sayutepba nungi tang Arogoi tejaklen lemsaba tebilemtsü ana atema inyaktettsü takoktsü lenmang kar yamai:

2.1. Migrant workers den kulisüba

Mezüngbuba nung amangbapurtem ajak atema teinyaktsü tulutibaji, tatishitsü taküm liteta sayuba (lead by example). Asenoki tatishitsü taküm melitetba agi tzümar den mission mapa takok ngua meinyakteter. Lenir kati Dimapur lima nung ajangshiba ka. Tzümar kati pa dang yamai ashi, “Dimapur nung nenok locali mission mapa inyak nung tejang matangtsü” ano Mokokchung yimtiba nunga atalokba ka tenzüker kati yamai ashi, Arogo VBS mapang sannükeri tanur ka dang Khristan kümner asü mekümner ta asüngdang, tanubosangi yamai langzü, “koriboli mon nai” kechiba ta asüngdang nung yamai langzü, “Khristan khan moto kaikena jakra koritaki”. Tzümartem asoshi asenokji tetsükdaktsü/temetsüdaktsü lung ama kümadoka lir, süra Arogoi inyakba nung tejang tangti ma?, Amangbapuri bilemdangti!

Shidi süra Arogoi migrant worker-tem den inyaktsüji tasak masü, kechiba süra parnok asen den arua lir asüanungji, melamelaa tongtettsüpurtem lir. Asen atepzüng nung asünung rongsen, mapang¸nübo aika indoktsü madoker (bendang mission den medemdangra). Medenser oshioben yimya liru joko angatetteba asünung parnok den kulisütsü temelaba akümer. Tang Arogoi item mamangbapur den inyaktettsü mapa kar yamai lemsateper.

2.1.1. Iba mapa ya Arogo karibo takok ngua inyakdar. Mapula Lemtor-i lar arogo nung inyakba ka yamai lemsatep: “Tsüngremi temulung nung khuret agüja, ozü Arogo sasep nung tangar tamangba telok den tetsürtemi kibongtem semdanga sarasadema senzü. Parnokbji shishilembartem (dokan), tzülu inyaker, farm balala  inyaker, nashi metsür, kisürtem, süngo lu inyakertem liasü. Küm tatemlen Yisu amanga baptitsü eshikati mulungtet.  Tamasa kibong ka nungi kinungtsu aser kinungbo baptism 2016 nung agi. Arogoi ano temulunger tzüsentsüpur lir ta ajiteta Nagamese fellowship ta ser temulungertem Sunday school room nung sentepasa külemdaktsü. Tesülen parnok nütsüng keraa züinba ajiteta, Arogoi parnok nem Tenlaki balaka sütsür tangbo full time Pastor kati anir kibong 21 aser nütsüng 54 kümogo.” Yamaji meinyakteti alir Arogotemia inyaktsü lenang lir. Pei Arogo telungtet nung aliba tzümartem den Khrista kulisüba mapa inyaktsü atema Arogoi full-time evangelist/pastor  ka par oshi jembiteter kokra par nisung ayutsüla. Aser parnok asoshi Nagamese/Hindi fellowship tentetja Tsüngrem külemtsü maongka agütsütsü merangtsüla. Iba amaji inyaka meilong meilongi asenoki item nübur den Tsüngrem mapa tulu inyaktsttsü. Tanela aika anir arutettsü.

2.1.2. Arogoi social, political, cultural aspect ajakbo ayimjema meinyaktettsü, anungji NGOs tem den long term partnership nung item nüburtem nungdak aser timtem repranga anepalutsüla. Talisa school aser day care centre migrants tanurtem atema lapok nung asenoki parnok aika tongteta yaritettsü.

2.1.3. Arogoi food and health ministry nunga temulung agütsütsü nungdaker. Nisung ka asoshi chiyongtsü aser anema aliba ya kanga tongtipang. Anungji, Tsüngrem O-sa meshiaka item mapa tajung ajanga parnoki Yisu temeimji asenok dak angutsü.

2.1.4. Arogoi seminar aser workshop ayonga aser pulpit nungi aener koma anepalutsü sayutsüla. Kechiyong aener anepaluba nung Arogo kisüng shilem masü, saka kija shia shilem lir ta angatetdaktsütsüla.

Item mapa ishika ya danga Arogoi temulung agüja inyaktet nungbo asen limai arua mapa inyaker tzümar aika Khristan tajung küma asenoki yaritettsü. Parnok kodang par limai meyipba odir asensa muotetaka parnoki par nisung den Yisu kuli asütsü. Ibaji Arogoi kulisüba mapa nung shilem tajung agitetba tatishitsü asütsü.

2.2. Asen lanur den kulisüba

Migrant workers nungi angazuktsü aika lir ta bilemer:  1. Tashi angar. Kiburi koma inyakdaktsüner/melenshidaktsüner, yamaji inyaker. Ano parnokji approachable.  2. Chidiyiongdi, lalushipong masür.  3. Pei income yari taküm, kibong alir. Living within their means.  4. Sen save asütsü kanga junga meteta lir.  5. Mapa angazüktsü meranger. Jokali dang inyakaka küm ishika lirbo baka mistry kümadoker.  6. Mapa/business ka nung success mesüra tanga kati melenadoker.  7. Lokti senden nung kangarabo atentsüsa tentetta mali. Asen Aor ya koda? Lokti paikaya, paikaya nungdaker na?  Parnok nungi tangazuktsü aika lir. – Temsüwati Kichu

Kodang kulisüba ta südir, yangi Tsüngrem O ashiba kisüng tsütsü masü saka nisung ka shi taküm jenjang tajungba kümdaktsütsü inyakba tsütsüa rangloker angatetner. Tejaklen ashiba ama tang asen tendak nung Arogo nütsüng lanur aika mapa mali shirüba kazüteper. Süra iba yagi Arogoa kangshir masü no? Asadangba ajanga sayuba agi tang asen lima nung sen teimba indoka inyakba mapaji construction mapa ya ka lir. Arogo nunga iba mapa nungsa sen teimba indoker. Arogotem tanen makai construction project balala inyakteper. Saka iba mapa nung inyakertemji reprangra asen nisung masü saka tzümar teimba, koba tetezü asen Arogo sen teimba ka tzümar keti aor. Külen reprangra asen nisung mapa maka kazüteper. Mapa makara chiyongtsü makatsü, chiyongtsü makara aoyatsü/rakzükraktemtsü, tanela samatsü. Ibai Arogo khuretsa asütsü. Anungji, iba timtem nungi asen nütsüng kümzüktsü mechi Arogotemi joko item mapa ya inyaknung koda?

2.2.1. Arogo mapa nung tzümar dang masü  asen nisung amshitsü. Asen nisung tzümar dang nungi tajungba inyakteter aika lir. Construction mapa den, tenla ki aser Arogo ki-tem nung sound system, electrification mapa amala asen nisung nem agütsütsüla.

2.2.2. Asen chiri mapa tajungtiba nung inyaktettsü asoshi Arogoi acha-ayanga lanurtem nem skill development training balala agütsütsüla. Kodang parnoki mapatem junga angazükdir junga inyakytettsü, joko tsümari tajungba inyakteter ta asüba majembitsü.

2.2.3. Arogoi mapa makar lanurtem asoshi Arogo mapa nung amshiba kisüng masü saka pei akokba mapa inyaktsü ajungshitsü (kibok aser pulpit nungi). Kokra Arogoi budget nung inoka lanurtem mapa tenzüktsü sen terara lemsaa agüja tenzükdaktsü nung parnok jenjang ajungketdang Arogoa ajungkettsü (e.g. küm nung nisung pongu nem 20-50k loan/subsidy agüja mapa tenzükdaktsütsü). Parnoki aazükba ajanga parnok kibong nokdaktettsü Arogo nunga züngsem tajung küma Arogo yaritettsü aser arogoa rongsen renloktsü.

2.2.4. Arogoi pei nisung mapa balala nung amshitsü arendaka bilembaji, local taah (charge) teimba, kibur ashi manger, kazüba mapang teimba, mapang shidak nung mapa nung mamdaker a.a. Item timtem nungi jenbutsü atema Arogoi parnok den mapang balala nung sensaksem sentongtem agia angajemtep nunga ajungtsü. Aser mapa inyakertemia kibur atema bilema kibur makoksatsüsa inyakra ajak atema tajangzük asütsü.

Local nisungi contract mapa tulua agizüka inyaktettsü asoshi Arogoi lemang kar government den sayuteptsü koda? Tatishitsü agi Nagaland Contract Labour Act nung kechi mapa südir süaka asen local nisung kabo dena partnership nung dang contract mapa ajak inyaktsü melatsüla. Iba ama mesükba telatet agi asen nisung maongka aika angutsü asü ta bilemer.

Otem

Tanü Ao Arogotemi mission mapa tulu kanga jeta inyaka odar talisa bendang missiontem. Saka tali awaa oa inyakdang asen atepzüng nung teinyaktsü kar meinyakjemra ajia Tsüngrem tsüngdang asen sentsüh sa asütsü. Kasa sentsüh sa rongnunga asen atep züngdang tanela manepaluba sentsüh ya tuluba südisü ta bilemer. Anungji, joko Arogotem khen asen atepzüngi meyipba asen telongtet merüktettsü mapang tongja tongogoni ta YSS tenüng nung ayimoktsür.

*****