~Matsüng Longkumer

Okila

Tanü asen tensa nung tebilemtsü jenti ajur. Karbo oda satoksatoka mejembitetba tebilemtsütem lir. Satoka kechiba mejembiteter ta süra tashitakji kanga tulu mesüra tesempatsü mesüra ai aketba onük ta angatettsü akok. Ano karbo aseni magizüktetba agi temulung magütsür aser rakboka mejembii yutsür. Item ya ajanga lokti nung kar jentoka yutsür aser timtem adoker. Iba ama asen lokti nung jentoka yuja  telok kaji LGBTQI+ telok aser parnok angatetyim ya lir. Yanglushidi Sensaksem Sabang (YSS) nung iba onük nung ajemdaker parnok ya shir mesüra parnok ya asen lokti nung koma shilem agitettsü ta sensaksemba nung ajemdaker iba ocet ya zülur. Iba telok indang jembidang kar atemabo aoksatsü-a alitsü mesüra kar atemabo meteta aliba lepshir amai asütsü akok. Parnok indang ya arok aroka shisadanga asen lokti ajak nung sadoka litettsü lemang asameyangtsü nüngdaker aser Arogo tenyaba mapa nung shilem lir ta ajiteter.

LGBTQI+ tem ya shir?

Parnok tenüng tetshidang aikati aker aser karibo meshii angar. Saka parnok ya yimya balaka nung libaliro a liaka nisung rongnung ka lir.  Parnok ya angatettsü kanga melarbo masü kechiba süra iba telok nung tapu aika loktepa lir. Anungjji parnok rongrü ka nung rü angatettsü merangra tamokoktsü aser tima masü. LGBTQI+ tetezü Lesbian (tetsür o tetsür na medemba), Gay (tebur o tebur na medemba), Bisexual (tetsür aser tebur na prongla dak saklokba), Transgender (tetsüri tebur mesüra teburi tetsür akümba mesüra reprangtsübo tebur amai saka tetsür shilem bener asortem mesüra tereprangtsübo tetsür soru saka tebur shilem bener asortem), Queer (sobaliba/loktii magizüktetba yimya), Intersex (tetsür aser tebur shilem mebendangteti asortem) aser yamala telok dang ajar.

Parnok ya ajak ka amai dang züngshia yongrü ka nung dang yutsür. Saka iba telemsa nunga talisa, Transgender aser Intersex tsüngda, ongdang tulu lir. Tat.agi, Transgender yabo tetsür shilem bener asortem tebur akümba mesüra reprangtsübo tetsür sorubangro (physical appearance) saka tebur alir, yamaji tebur shilem bener asortem tetsür akümba mesüra tereprangtsübo tebur amai saka tetsür parnok dang ajar. Intersex yabo khenyongi balaka. Aiben parnok ya taso dang yongi tetsür asü tebur mebendangteter. Ano karbo tain aküm dang, talisa kum 13-14 tsüngda tashi (puberty) nung iba jenjang meteta arur. Tat.agi, pei osetji telong lenbo tebur ser nung temalen bo tetsür oset alir. Parnok tai kecha mali nung lokti nung meshi-i repranger aser mezüngshir aser pongma kümdaktsür. Parnoki dangar dang meshitetba timtem ajangshir aser aikati iba tejashi timtem khuret lepi bener air. Iba ya nüburtemi aroka mangatet tashi parnok lokti nung shilem agitsü mesademer.

Sobaliba aser Loktiliba Angatetyim

Lokti nung sobaliba ya kanga tongtibang. Sobaliba ya lokti ajak nung kasabo malir. Lokti ka nung tajunga ta sabua benshibaji danga lokti nungbo khenyongi magizüktetba alitsü akok. Anungji iba lokti yimya mesüra sobaliba ya shibai yanglu ta asüngdangtsüla (who constructs social norms and consciousness in our society?). Koba sobaliba südir süang item ya lokti-i molutetba yimya lir (socially constructed norms and sanctions). Aiben iba sobaliba ya nütsüng timbai mulungba mesüra taginüba agi atsünga moluteter (dominant perspective). Saka tanü pei temeten aser nübur temeten (human rights) meteta amshitsü merangba tensa nung asen lokti noktaka lir. Aiben iba temeten ya amshi dang teimbai aginüba sobaliba (dominant persective) den tsükteper. Aseni benshia aruba yimya (norms and value system) tem benshitsüji kanga tajung. Saka pei jurila temeten jia nüngdaker. Süra asen sobaliba mesüra yimyatem aser pei temeten amshiba ana ya koda loktepa bendshitettsü? Mesüra tena kong ajurteptettsü? Iba tatsütepba ya tanü aseni asangsang ajurudar.

LGBTQI+ telok aser parnok okrongba

Parnok pei taginüba tonger aser ataloker kanga jangratema alir ta aikati bilemer. Saka asangsang nungbo parnoka kanga okronger aser shisabulu khuret agi sünga lir. LGBTQI+ tem timtem tekangshiji aki (normal) nisung dang nungi kangasa tuluba lir ta metetdi. Parnok timtem aser shisabulu lemsatepdak mali kangshir. Iba yongji parnok lokti nungi atsünga telongi iadoker. Parnok okrongba kar yamai:

Social Issues

Lokti nung parnok ya magizüker. Parnok temeten mamshiteter. Karbo kanga mejungi benshir; atalatsür, menütsür, mesüra karbo kidang nungi meinzüka yokba otsüa lir. Shisaluyimdak pur medemeri asayatsüba agi tum nung anentsüsa akümer. Benjong bentsü nung parnok jilo yia asatsü oset kümdaktsür. Sorkar mapa aser private sector nung mapa mangur anungji aiben meshimetsüa takum alitsüsa adoker. Lokti südoksünemdak (public space) nung parnok satoka makazüteter. Item timtem ya ajanga parnok kanga okronger aser kangshir.

Emotional issues

Akümliria oadokogo ta aser asüria tonga maru ta jembiba amato parnok taküm ya tetsüngda ka nung alir. Anungji tebangi meshitetba timtem ajangshir. Pei sasa taküm reprangdanga sasar (feels guilty); kechiba aso ta bilemer; khuret lemsatepdak mali; parnok takümji mejangjai temangmang nung dang alir (confused). Iba ya ajanga parnok temulungjang animesüngzüker (emotional stress) mesüra pei sasa aitsüba tia ajurur. Tsüngrem nai nibo kechiba yanglu ta terata nung südok tajungba ta bilemer.

Spiritual issues

Tenla kidang satoka jangratema mekülemteter, kechiba süra lokti-i parnok magizüker ta meteta kar. Anungji parnok Arogo nungi tanemi atsünga aor. Tsüngremi ni kechiba yamai yanglu ta tasüngdangba agi parnok sünga lir. Sayutsüngi dang meshisadangi parnok ya yongrü ka nung dang züngshia temenem nisung, mesüra atakatemba chir ta temeshi sabang nungi o kazüka yuker. Kanga dang judgemental! Anungji temenem bushia pei tanela kümzütsü melen sentepi marunüi akümer. Dimapur nung Ao Arogo ka nung lanur kati kuli asüba sensaksemer kati yami lemsatep: ni kanga nendaka sentepsenshi nung tena liasü. Saka künü sannükeri tebur kati tebur ka dak salokba ya temenen ta ashi. Kanga dang aoksa aser lumia sarasadema iba jakla ya entoktsü merang saka makok. Pei sasa asütsüa khenbo bilem. Joko Sentepi maor.

Anungji sensaksemer kati yamai langzü, Arogo nung tenzüker aser deacontemi iba timtem ya rajema mangatetba ajanga junga anepalu mesüteter. Adangji parnok karbo azü nungi taso dang yongi yamai aruba lir (genetic) aser parnok melenshitsü kangabo temela masü.

Lokti teinyaktsü

Alima putu melenshia arudang arogo aser lokti nung tebilemtsütem balala ajurua arur. Tanü asen tendak ajuruba tebilemtsü tulutiba rongnung LGBQTI+ ya-a ka asütsü. Iba amala tebilemtsü ya tangar dak atalokdangbo aikati shi-shia mebilemer, saka asen atep nung chirnur rongnung kar dak kodang atalokdir, iba mapangjiang ya atangji ta ajaki yimdangi arutsü.

Asen lokti nung iba indang jembitsü mesademer kechiba süra parnok temetem indang jembidang yimya libaru tasen amenloktsü amai temulung malemer. Anungji asen lokti aser sobaliba raksatsü mersüra menentsütsü ta bilemer. Iba yongji iba onük nung ajemdaker ocet zülubatem yimjak nung ano prokshitsü mapang madong ta sensaksemer kari ashiba nung khenbo atsütepogo.

  • Human sexuality angatettsü nüngdaker

Benshia aruba yimya nung asenoki nisung ya tetsür aser tebur dang bendanga yutsür. Anungji nüngja süngla watsü, wabong, sangpang, kongro ta dang lateta yua lir. Iba tangatetba ya agi amokbanger ali nung iba telatetba nungi balaka soteter/alirtem ya tapu balaka repranger aser nisung rongnung mesükshir. Saka iba telemsa ana dak alaka soteter nisung aika lir (engraji nung gender noncomformity ta ajar). Parnok kechiba kodaser yamai adok ta bushitsü aser parnok angatettsü nüngdaker. Yimya balaka nung liba-lirur ajak sakuku benshibaji tai. Kar taso dang iba yimya nung asor (biological and genetic), kar lia aodang influence südaktsür. Parnok ya ozüng mesüra tashiyim agi azüoktsü memerangtsüla, karbo mozü (medical intervention) a menüngdaker. Lokti-i item ya angateta tim lemang nung pei sasep nung yaritsü nüngdaker. Tat.agi WHO nunga homosexuality ya tekolok meshitak (mental sickness) ta bilem aser yamaji yaria aru saka 1992 nung dang iba ya mentel sickness nungi WHO ia entokogo. 

Tsüngrem ya tetsur asü tebur? Tsüngrem ya tetsür a masü tebur a masü (genderless God) ta amanger. Anungji tetsür tebur dak alaka tanga yimya nung asortem ya Tsüngrem mesükba nung yanglu ta aikati ashir. Anungji asenoki angatetba tetsür tebur tebendang (male female binary) ya khen angatetshitsüla asü ta sensaksemer kati shia liasü. Asenoki LGBTQI+ rogo ya “biological” aser “psychological” mebendangteter anungji parnokji khenyongi dang sensatsür ta sensaksemer kati kuli agütsü. Iba tebendang ya angatettsü nüngdaker.

  • Non-Judgemental

Asenok aika dak dangar aija bilemba (homo-phobia) shisatsü lir. Kodang homo ta südir nisung aika dak tetsübu (phobia) aitba agi mulungsentsüi magizükteter (mental block aitadoker). Tesempatsü mapa indang mejembitsüla ta dang bilemer. Parnokji yamai dangar mesüra yamaji memerük libalirur ta meshisadangi o kazüka yoker. Anungji Kodang LGBTQI+ pur ya mesendoktsüla ta jembidir, parnok arogo nung satidaktsütsüba indang jembir ta dang shisatsü nung aruadoker. Item dangji homophobia ta ajar ta lenir tajung kati ashi. LGBTQI+ rogo a nisung tajung aika alitsü akok, saka parnok dang temenen/japujari mapa inyaker ta jembiba dangji judgemental attitude ta ajar. “Homosexual” aser “homosexual yimya benshir” ana ya khenyongi balala. Tanü iba aija bilemba (judgemental attitude) ya entoker parnok angatettsü nüngdaker. LGBTQI+ telok nung melidangeri parnok timtem aser taküm nung ajangshiba memetettsü aser ibaji memeteti aija jembiba ya entoktsüla ta sensaksemer aikati lemsatep.

  • Parnok angatetshitsüla nüngdaker

LGBTQI+ rogo den tonga oa sensak-asemtsü nüngdak ta sabang nung sensakemer aikati ashi. Parnok tai ta tangatetba shisatsü bener ali tashi, parnok timtem asenoki mangatettsü südi. Mesüra khenyongi parnoki benshiba yimyatemji mesü-mekong yimya ta jembi tashibo, parnoki asenok den salaa par tebilembatem mashitsü südi ta lenir tajung kati shisem. Tanü asen lokti nung tongtibang shilem kaji parnok yimya aser libaliru aser takümji metettsüla. Parnok junga mangatet tashi asenoki parnok den satoka melitettsü. Parnok yaritsü asoshi tamasa parnok angatettsüla. Parnok lipok dang nungi asenok den liasü, saka tanü kechiba tali adoker ta bushia Arogo aser lokti nung koma lemang ka nungi anioktsü ta bushitsüla ta lenir tajung kati ashi.

  • Lim sobaliba aser alima sobaliba

LGBTQI+ temeten indang jembidang lim sobaliba aser alimai sabuba sobaliba (popular culture) na aiben tsükteper. Ano aikati LGBTQI+ indang jembidang parnok kibong kümdaktsütsü asoshi jembir amai dang bilemer. LBGTQI+ tebilemtsü nung kibalembutsü ya kongsang tila kadang. Parnok kibalembutsü indang yabo asen sobaliba akangshia aser Lai tesayuba tim agüja nokdangtsüla. Naga nunger sobaliba takang aser Lai tarok sayuba, LGBTQI+ ministry balala ajanga same sex union nokdangtet ta alima dang sayutsüla ta sensaksemer kati ashi. Aji süaka parnok tim temeten menokdangtsüla. Lokti tentet, Arogo, sorkar mapa aser yamala ajak sakuku temeten agütsütsüla. Asen lim (Naga tribal context) tendak kechi ataloker aji kanga junga bushiteter külen kechi koma leni aotsü aji benzü tajungba ta lenir tajung kati shia liasü. Iba benzüdang asen sobaliba nung kechi temelemshitsü ali aji entoker LGBTQI+ rogoa satoka shilem agitettsü lemang asameyangtsüla.

Arogo teinyaktsü

  1. LGBTQI+ tebilemtsü nung Arogoji Arükhudong akümtsüla

Tongpang nung noktakdang shibai tama apusor parnokji junglunger. Iba LGBTQI+ tebilemtsü nung ya asen lima nunga shibai tama apusor ajia kanga tongtibang ta bilemer. Iba tebilemtsü ya alima lokti (secular) aser Arogo (religious) rongnung shibai tama jembir? Shiri tama iba onük bener arudir parnoki angatetyim ajanga amokbangtsü. Arogoi rakmoka aser Lai-i aginüba/tesayuba nung iba LGBTQI+ ya angatetnüra alima lokti-i (secular) mamokpangdang Arogoi tama jembi tenzüktsüla ta sensaksemer kari ashi. Lai tesayuba nung ajemdaker arogoi iba tebilemtsü ya mejembi toktsüra alima lokti (secular ideology/worldview) ajanga amokbangtsü aser tesülenbo Arogo tesayuba aitsü/agütsütsü lemang temesü akümtsü. Tat.agi, alima lokti tentet leniba nung iba tebilemtsü  ya bener ora shi metet tebur o tebur na tetsür o tetsür na kibalembuba (same sex marriage) ji asen Naga nunger lokti nung agizükdi ta adoktsü akok! Iba olaji tesashi kümerang arogo apusora menur alitsü. Anungji Arogoi iba tebilemtsü ya kanga aroka teküraba nung ministry tenzüktsüla.

Arogo ministryji nisung tajung ishika anitener kotaki aotsuba tebilemba nung matemtsüla, saka temenen nisung tulutem Khrista dangi anitentsü nükjidong sür inyaktsüji ajak dang tongtibangtiba lir ta sensaksemer kati shia liasü.

  • Taneptsür Arogo

Arogoi parnok tanela, sobaliba, loktiliba nung shisa rama-a okrongba ya angateta taneptsüba ministry tenzüktsüla. Aitsütsü melen sadoka pelaa agizüka tanela chiyungtsü den tesünep agütsütsüla. Tenyartem Mapa 8:26-38 tashi nung Filip-i Ethiopia nunger teyangluba nisung ka temulung meyipdaktsür baptitsüba ama Arogoi iba mapa inyaktsüla ta lenir kati ashi. Asenoki ya metetdi teyangluba nisungtem Tsüngremi maitsür saka parnok asoshi nüngshi ka, aser tenüng ka kü kidang aser kü jara kübok parnok nem agütsütsü ta ashir (Isaiah 56:3-5).

Tsürabur dang, medemer dang parnok koda angateta meima yaritsü tesayuba agütsütsü arogo khuret lir ta lenir aikati shisema liasü. Lokti sendokaka Khrista dak teimla lir ta tesayuba arogoi agütsütettsüla. Parnokjia Tsüngremi yanglu aser meimer aser parnok atema dena Yisü kangki nung asü. Alima meimchir dak sentakba tebilemtsü ajak madak taneptsüba (healing) ministryji Khristar Arogo ajanga inyaktsü tongtibang ta angtetta ministry inyaktsüla ta aikati ashi.

  • Tenla ki nung parnok shilem

Arogo/Tenlaki ya temeshipur sendendak masü saka temenen pur tekümzük angudak ta angateta parnok-a satoka shilem agitsüsa asameyangtsüla. Nisung ajak temenenpur aser kodaki atutsü renemertem lir. Anungji tekülemdak parnoka satoka pei temenen nangzüker Kodak lima ajangzüktettsüsa külemdaki parnoka anioktsüla. Ki shibanga yur arung ta ashi nung koda sür aitettsü ta kari shisem.

Traditional sentep kidang satoka mekülemtetba aser shilem magiteter, saka tanela nungbo Tsüngrem den tesendaktep tajung yuner. Anungji Dimapur nung parnok temeja sentep agiba osanga lir.

  • Lai O tesayuba shitak agütsütsüla

Khristan lokti aser Khristan ka lenibaji Temeshi Lai ya lir. Lai-i kechi ashir ta mezüng asüngdangtsü nüngdaker. Saka iba tasüngdangba langzüdang Temeshi Lai züluba tensa (context) ji tama rajema metettsü nüngdaker. Iba Lai züluba tensa nung loktiliba, sobaliba, yimsü-yimpong, rongsen ketzüng aser tanelaren koma liasü aji angatet nung dang Lai O taginübaji rajema angatettsü. Laishiba ya tensa balala nung züluba lir. Iba ya mangateti aiben asenoki Lai tekong joka joka agiteta metentsü meranger (proof text). Iba den külemi Laishiba züluba oshi (original language) den medemdanga Lai tesayuba agütsütsü nüngdaker. Tat.agi Tebur o tebur na medemba indang jembidang yakta Sodom aser Gomora (Lipok 19:1-9) ya bener arua metentsür. Saka kodang Sodom aser Gomora samatsüba ya bushidir tebur o tebur na medemba dang masü tashiyim amshiba temenena lir ta angateter.

Otem

LGBTQI+ mesüra jentoka alirtem indang ya asen lokti nung onük tasen amai benshir. Liyonga aodang iba ya tuluba akumtsü. Tanü pei temeten amshinüba tensa nung asenok alir. Yangji Lai tesayuba, sobaliba aser item tebilemtsü tasentem külemi ajurtepa tangatetba kati arutsü asoshi bushitsü nungnanga malitsüla.

*****