~ Lemdila Peter

Kechiba menüngdaker? Election mapang sentepi arutepba, sarasademer tanela sempet aketer teyari bushiba, taküm jaklaliro tongtibangsa moral life azuoka lia sayuba, yimer-yimsanger, adianu, medemer, kiyonger bushitepba, sensaker tilar nübua tongtisüa nüngdaka züngshiba, terenlok aser mapa tajung tajung inyaktsü teimla agüja nangzüktepa, telok telok tenteter terenlok mapa tajung inyaktsü teyari lemang bushitepba, ajak ka küma lungjemer takok ngunüba, item amala libaliro tajung, ano aika. Item ajak ya Election mapang dang masü saka teti benshitepra aser tenangzükbatemji shitak inyaktetra Clean Election yimyim menüngdaker ta shiner. Saka Nagaland nung Election kanga mejungi agiba kecha agia miimbanga ayutsü makok kechiaser tetoktepertema sen melemtsüra vote mangutsü aser vote agütsütsü purtema tang mesüra election temerbo kecha mangutsü ta nükjidong nung election yimya agir, anungji tesasatsü aser tamakok tulutibaji aikati election nung takok angutsü atema dang aser kari pei ajangzüktsü mechidang inyaker anungji election ka aruli ochimashi, tamajung mapa teimbaang bendenlokli ta asüba jenjang nung tanü asen lima lir. Shin o ka nung “Tajangzük asoshi temba ayimeri ne mapa shitakba nungbo meyaritsü” Election nung yimtetba tembar minister MLA-temi shitakba nung meyaritetba aser meyaritettsüsa akümba ajanga dang clean election yimyim ayima aruogo. Tetetzü anaprongla voters aser tetokteper naprongla meshitakba ajanga. Ashila tanü tashibo asen Ao lima Election nung contest asürtema aser vote agütsürtema Khristan tajungtem teimba asü nung ajaki tamanger tajung ka ama shilem agi nungbo anosa lepshia shidi – Nagaland nung “CLEAN ELECTION CAMPAIGN”  ya menüngdakla.

Youth Net-i Eastern Mirror Dec 17, 2018 nung taoba election District wise nung sen indokba nung Mokokchung District kisüng nung ₹191, 90,00,000 tim mesüi amshia chimaba osang nung angur. Ano parnok osang nungsa agütsüba agi Nagaland rangpen nung sen teimtiba achiba District tanabubaji Mokokchung ta agütsü. Sürapangla sen paikaji shir meyong, kong nungi, kechi koda shirisa achi/chima? Mulungsentsü nung taitsüba makai amshitetogo ma? Ano koma asütsü ta tsübuseta atar.

Bilemdangdi arung, taoba 2018 NLA Election mapang tenangzükbatem tu tesadang ka danga mataloktsü dang yongi ano asen jakdang kishi züng nung Election ka arudarji. Sorkari employment magütsüteterji küm pongu nung lanur tazünger mapa mangur teimba akümba osang kekettem nung angur. Factory, industry mesüra private Sector, Company lemang kar danga amenteta yutsü asübo ayangdak lila saka ajia ano pungmang nunga mali. Koda masü ajongben timtem nungi taküm kümzüktsü Sorkar Mozüki tasen renlokba mali tejen-a tejen dang, terenlokba mali kasa dang.

Jila kar dak alaka kasa teraksa/tapok (Pothole) temuokaa iba lenmang nung dang jajar, shinga kümzüka melika. Inyaktettsüba ser nung aika ita sen mapang shitak nung mangu agi nüngdaktema meinyakteti arur. Kaketshirtem Scholarship dena mangur tesa, May 10 ’22 Facebook nung tetsü kati tanur study nung yaritsü yongyar ta  agütsüba ka ngur kanga temulung shiranga liasü. Lokti tentetbo zünger mezüngma tenteta ayu saka iba ama tensa nungbo ya kechiba ta asüngdangerbo kata mali  – ya kechiba ta asüngdangtsü nüngdaka kümogo

Sorkar School/College/Universities akhi dang lapoka aliba tesa, tasen lapoka aoba maka, asen lima tesem kar nung danga tanü putu den apetba facility kar danga ali asübo tsüraburtema tebilemtsü tera danga pungbala. Saka item ajak mola moshia inyaktettsüba sen Election atongtsü ita ishika tsüngda nung samadokerji kechi agi inyaktettsü? Süra ya shiba kisüng aitsütsü?

Tan  agitsüba election nung yabo tim masüba inyakyim tatishitsü agi sen/mapa balala yong vote ayokba, proxy voting, ochimashi, tashiyim mapatem, teyazü tenangzükbatem asen lima nung mebenshili. Ano talisa Senso Candidate shimba asenok ajaki metet. NLA nung menden 60 dang saka yimtsüng shia Senso Candidate kaka shimdi asür, aji takoktsü na? Yabosa melenshidi arungma; Senso ajak pei temeden amshia tapet nübuang shimteptsü lemang mali na? Tamanger tajung kaka ama khenyongi item amala nung shilem magitsü ola adokdi arungma.

Tongtibang sabang aika nung tetsürtemi shilem tajung agiaka, election maparen nungbo tetsürtem tenüng menüka tamajung aika nung mejetta tetshiba ya koda maksü tulu lir, talisa mapa tamajung nung tasü eidaktsütsü atema teburtem dang lapii ja-a süpedi peditsütsü ta ajongmesodaktsüba, rara menaba, olulu prokba, medemtsür/ilangtsür tenteter party ajak dangi oa sen meshiba jaksü pangsü sübo-solem melenshia proxy vote agütsüba. Ya metetdi “Tim masüba nungi aruba rongsenji chirnuri senmang mamangtettsü saka rongsen jagi chirnurji senmang ama amangseptsü” Tangar vote rakzüka ajenba ajanga kidangi sen talila aitsü akok, saka rongsenbo aika agia tenük külena masüngtsüsaka  tashitakbo tila ka agia anaprong asüngtsü aser ashiko iba jagi chirnur maongka chinentsür alitsü akok. Tangari bendenloktsüba khuretbo mapang telemtet ka dang alir saka pei sasa menaba tai agibo arishi metembang tashi arishir-a kobaa. Arungma kecha nema marishidaktsüi sünepba alitsüang shimtetdima. Chirnur, kinungpuri aia aodang metongshitsütettsüsa, sayubentsütem agizüktsüsa, kibong nung Tsüngremer temoatsü azükaru mongtettsüsa Election menen nung mejemili arungma. Ashiko asen Aor/Aotsür dang Tsüngrem mepelaba tulutiba kaji ibai asütsü akok.

Tatem nung Aoli watsü tajungtem dang ya shiner: Arungma! Aoli watsü tajungtem! alima dang junglibo ochishiba maparen nungbo kija asüyonga tatem tashi ametdi asen mechi Aotsür tenüng tamajung nung metetshidaktsülima. Shiba dang südir süang kidang kilong nungi tenzüker yimjak nung angaka mangaka tim masübabo shitettsüsa asenbo shitak litetdi, Tsüngremia yimjak nung ochi tuteta jembir asoshibo tejenbu len lemang renemtsütsü saka “shirnoki manger pei menen nung asütsü” Eze. 3:19b

Tasen Lai Mat 27:19; Mk 15:7 nung asen kümtetdakba Yisu aser Baraba tenüng agi nisung ka yimden anemer den tepuokdak liasü aser nisunga tepset, tena rongnung koba shimtsü polling day nung Govenor Pilat kinungtsüi ochi phukümtsü kinungpu dang shitetba ama aser Yisu tetsü aser tangar tetsürtem lokti tulu nung parnok kija dang süaka tatem tonga anidaktetba ama Aotsür rongnung tan aruya aliba Election nung shibaisa Yisui mulungba ama ochi phukümtsü mesüra Baraba ama ozüng raksar phu akümtsü aser shibai sen yong vote mayoktsü, süpokrem magitsü, tangar temeden merakzüktsü Tsüngremi mulungba ama alitsü ta shitettsü? Shibai pei kinungpur, jala jabasotem dang ochiba shimtsü shitettsü? Pilat kinungtsü ama shiba yimsüsür/lenir kinungtsüi pei kinungpur dang ochimashi meinyaktsü atema aser la ama kima yimdongi moi pei kidang atapisaa aibelentsü nungi kümzüka jenbua litettsü. Yak 4:7 nung “Anungji Tsüngrem kübok liang, aser mojing nokdangang aser pai nenok nungi jena aotsü” asen sasa timtem bushia muoli, inyakdi serbo kilong nungia odang inyaktettsü. Election mapang tetsür aikati senpet balala bener nübu yima mazüngi ki semteper aser tashiyim agi kibong nung teka amuoker, senpet agi tangar temeden alizükteper koba Tsüngrem O-ia aser alima ozüngia memelar. Tashi temteteri ashiba agi “Ochi mashiri shitakba lenir kidangi kisemi maor” sübokrem bener arur agizüktetba lenirji ochimashir lenir den saku ta shiner. Ano aikati ochi laoa yutsür rongsen dak rangloker tashi tuluba, lokti tajungba bushiteper. Ani 23:2-3 nung Kibubai Mosa ajanga Isreal nunger dang “tamajung inyaktsü asoshi telok tuluba sülen tanitak mesüra obendang dak ochi meyipsatsütsü merangba telok tsütsü teten” Yisu tetsü aser tangar tetsürtembo telok tilaba süaka tasü eita tata  tatem tonga anidaktet. Asen kija süaka tim masüba nungbo nonga ta shitetba Aolitsürtem südi. Atangji iba onük azünger ajak tan aruya aliba Election nungbo asen Teyanglur Tsüngremi mulungba ama aser NBCC/ABAMi ayongba Clean Election yimyim ayimba mapa kümdaktsüba nung tenongiter aser atangjiba nung joko iba yimyim menüngdagi kümdaktsütsüsa inyakteter tajungtiba tamanger kaka südi ta ayongzüker.

*****