~Talimoa Longkümer

Tanü alima kanga kara tejakleni aoba mapang ka, meimchir nüngdakba aser taginüba onsara nung ajaki toktepa meranga inyaktepba angur. Iba ama toktepba inyaktepba nungji arogotema tena lir ta shiteter. Arogo nung terenlok akatsü asoshi rongsen nüngdaker. Rongsen makara kechi nungi terenlok angutsü? YSS (Yanglushidi Sensaksem Sabang) nung tenzüker aser lenir balala nungi shisa agia “Arogo nung tenla ki tasenba asütsü atema mesüra mission mapa balala atema committee-i raffle (lottery) ticket adoker arogo tenzüker nem committee tem den kasa lemzüktsüba ya tim asű? Raffle draw ticket ya tim asű?” ta asűba onűk nung sensaksema liasü. Tenzűker aser lenir balala nungi tebilemba aika lemsatep saka item ajak zűlu nung inoktsü tasak asü nung tongmelang agi kar dang  shimteta iba sensaksem indang ocet küma zülur. “Fund Raising project tulutibaji nisungtem Khrista dangi anir aruba aser Tsüngrem O agi tamangertem junga  mesübaji lir. Kodang Ao lima revival adok, tenla ki süloktsüsa aküm aser tamangertemi tenla agir magima bententsü” ~ (K. Temjen Jamir)

Arogo ka nung rongsenji kanga tongtibang aser rongsen makara terenlok junga makar. Saka arogo rongsenkettsüng nung renloka project aser mission wadang balala inyaktsü asoshi rongsen bushiba lenmang nung nisung tetsüng memetsüdaktsüsa inyaktsüla. Tatishitsü agi, lottery ticket bener tenzükertemi sarasadema donation meshia senzüba, construction project balala inyaktsü asoshi kar dang ajangzüker aika akoksatsüsa mapa inyakba, sen interest agi amshiba etc. ibala mesükba sentong arogoi inyakbaji tim masü ama bilemer. Temeshi arogo atepji asüngteta ayutsüla ~ (Dr. Zulu Jamir). Arogo aika nung lottery meyoki dang meranga tangatetba nung tenlatepba sentong maparen aika koka tempangba otsü angur.

Saka teka temeyong memedem ama arogo ajak kasa masü. Arogo karbo kibong ishika dang aluyimer teimba, ibala ama arogo nung rongsen maka kechi mesayang lottery ticket ka adoka ayokba aika lir. Nüburtemi kü akaba yari ni-a sen tenem, noklang kati ticket aliba ajanga arogo yaridi ta angateta pelaseta ticket aliba angur. Tanü Ao lima yimtsüng arogo tila aika nung tenzükertemi anir arogopur ajak tokolak nung nemeter koda asütsü? Kong nungi rongsen angutsü ta shisabulua lir. Süra, raffle draw ticket ka adoker rongsen bushiba ya tim asü? Asenok ajaki tatsü talang ajak shisadanga bilemtsüla. Koba mapa nung tashiyim, nisung kelakoktsüba, mapa, meranga meinyaki rongsen aika tajangzük anguba ibala mapa apeteta inyaker, itemjibo Laishiba tesayuba anema lir. Saka kechi mapa südir süaka temeshi arogo kati kanga kümdanga, memenentsüsa aser nisung temulung meyirutsüa inyaktsü tim.

Tanü alima nung lokti aika tenteta sen lemang bushiteper. Arogo nung sendakba loktitemia kasaji inyakteper. Theological institutions aser NGOs  balala ajaki sen lemang bushia arogo telungi aiter aser toklang tenzükertem kolak nung neneter. Karibo toklang tenzüker ya arogotem nung sales executive ama bilemer. Yokja-yokji ajak toklang tenzüker nem dang agutsür, oda temeimtsü ka kolen ang mashi timtima angur  (Imliodang). Toklang tenzűker nem lottery, kaket, calendar etc. ayoktsű agütsüba meyoktet itasen nungi menokba tatalokba otsü aika lir. Toklang tenzüker yabo Tsüngrem melen noktaker ama yokdo-yokra tashiyim agi mesüdaktsütsüla. Arogoi committee shima fund raise mapa inyakdang khuret kasa melemzüktsütsüla. Kokra arogo nung Deacon Board nungi temelaba tajung makai arogo telung nung kecha lokti indang yokjayokji mesüdaktsütsüla süra iba jagi toklang tenzükertem kümzuktsü. Arogo aika nung toklang tenzükertem itasen tila agia timtema alidang nüburtemi parnok dang sen apuba/meshimetsüba timtem aika ajuruogo. Arogo nung toklang tenzükertem yabo kanga akhüm tsübua parnoki nungi teyari tagitsü tim lemangtem nungi agia ayu nung koda temoatsu süla. Tanü alimaji kanga tebenja sen lemang bushirtem telok agi sünga lir. Arogoi kanga shisa ka-a Tsüngrem tsüngdang aibelen masütsü aser arogo memenentsü shisadanga inyaktsü merangdi. Kü kidang chiyüngtsü akatsü asoshi ter shilem ajunga terizüngdak kidangi bener arung, aser iba amai ni tendangang ta temeranger Kibubai ashir, aser ni nenok asoshi anűng kichiba lapoktsüdisü melapoktsülir, aser nenok asoshi temoatsü moshia mayim tashi meküpzüka yokdisü meyoklir reprangang (Malaki 3:10). Tamangertemi Laishibai sayuba ama ter shilem aser tenla balala agütsűba ajanga arogoi ajak tenüng nung wadangtem inyaker aser idakji amanbapurtem ajak dena lir. Tenla aruba rongsentem arogoi bendena küm tsüngda inyaktsü budget yanglur arogoi ketdang asür. Tamangertemi mulungsoa aser nüktzü yima tenlaba rongsen arogoi ketdangsür tajung ka ama amshia ketdang asütsü tim. Amangbapur ajaki iba tangatetba nung ter shilem aser tanga tenla nung aibelen mesüi agütsüra iba jagi arogo rongsen renloktsü aser ochi shia mapatem inyaktettsü. Anungji arogoji ajak meyong asü nung arogo taküm alitsü Tsüngremi melaba ama ajaki ochi shia meranga tenladi ta ayongzüker.

*****