Palinga ayutsü atema tesem yangluba aser anepaluba – Palinga ayutsü atema ali langbang yangluba aser renemshiba

Palinga ayutsü atema ali langbang tareni yanglur aser iba ali langbang tetsüngda nungji tetsüng jajatsü lenmang yanglua ayur. Palinga ayutsü atema tetoyuba agütsüba kaket to imlibelema züngang.

  1. Metsü palinga ayutsü atema ali langbang yangluba mapang tekümdangtsü aser anepaluba :
  •  Metsü palinga ayutsü atema langpang yangludang ali temo tarak maket aliba aser süngolio shisa aoba mool peria alidak yanglutsüla.
  • Ali koba nung tzü peria lir,teti tayi dang alir iba nungji tzülendo tetibo menüngdaker.
  • Metsüjang ashiba nungi kümzüktsü aser tedong shia aoba (damping-off) nungi kümzüktsü atema tzülendo tetibo magütsütsüla (talisa langpang süsü-süsüa lenden alidak).
  • Aliji kechi koma iba dak ajemdakerang langbang nungji tzü agütsütsüla. Lisem agi toa aliba ali (sandy soil) nungbo tzü maneni agütsütsü nüngdak.
  • Tsüla, shiruru tila, mesen aser tashidak (pathogens) ajanga ali tashidak adokdaktsüba (soil borne)  nungi kümzüktsü atema tsünütsü meyokdang aliji jungjunga anepalutsüla.
  • Langpang tapu ajak nung aliji jungjunga anü nung podokerang inoktsüla.
  • Metsüjangji tatsük agi arongba nungi kümzüktsü atema, langbangji terabo akhüm aliba tesem nung yanglutsüla. Anü tesangwa indang indanga meyalokdaktsütsüla.

Metsü palinga ayutsü atema langbang renemba

  • Shimteta aliba atsüji metsü yoktsü ishiba agia ita 2bosa lia merüktettsü aser atsü atsübangtsü.
  • Tzülendo yanglua ayutsü.
  • Poly pongdangji mapang jilia  ali tsünger  ayutsü.
  • Kechisüdir süaka anü nung pua ayutsüla.
  • Iba yangludangji ai malitsüla, shiruru tilatem, mesentem aser tashidak adokdaktsüba mesen (pathogens) nungertem  malitsüla.
  • Langbang  tapu balalatem
  • Metsü palinga ayuba aser tera adokdaktsüba langbang
  • Metsü nungi tera adokdaktsütsü nüngdaker, talisa tsünüsempongtsü koba kashi yanglur atemer item amalatem tena lir;
  • Tera aludaktsütsü atema atembatemji palinga ayuba langbang nungji indangindanga süngoktsütsü mesüra poly pongdang nungji inoka ayutsü, ali tasazük jungjunga asazüker aliba tasazük 1.5 m (W) X 10  mesüra ali tasazük kodaka nüngdak iba nung rangloker  ayutsüla.
  • Mapa sadema inyaktsü atema  langbang o langbang na tetsüngdaji 60 cm ayutsüla.
  • Mother Bed
  • Iba ya metsüjang azüngba langbang koba ali temo peria lia yanglua lir aser palingtsü atema merükmerüka meyoktepa (ali,lisem aser FYM) yanglua lir.
  •  Iba ya teti nunga tajitsü kinük pezü langbang tasazük 1 nungi 1.8 m (W) X 10 nungi 12 m (L) nung yanglutsü. Langbang indang metong tasazükji anüolen len jagi lua yanglutsü (anüdok nungi anüoleni) ajida yangluba ajang akhüm angur.

Mother Beds tapu balala:

  • Langbang ajunketa yangluba
  • aliji bendena cm 10 nungi 15 tashi ka ali nungi ajungketa yanglutsü;
  • tzünglu kanga aruba tesem nung amshitsü tajung, tzü atsüngtena ayuba nungi kümzüktsü atema;
  • tzü kangabo menüngdak, tsünütsü atema kanga tajung, iba nung aonsotsütema dena lir;
  • lenden nung dang yangluba mesüra tera toboker yangluba langbang den metemdangra, tzü yimzüka aotsü atema iba ya tajungba.
  • ajungketa aliba langbangji tapu (layer) ana lir langbang ama tema nung aliba aliji temeket tema nung aliba ali toteta bener arua inokba ajanga langbangji temaleni ajungketa tudaktsür;
  • lenden nung aliba mesüra topoka yangluba langbang dang nungi iba nung ya ali tanükba aser.
  • Ali topoka yangluba langbang:
  • Iba langbang yanglutsü atema alu nungji 10 nungi 15 cm tashi tarok aliji totoktsü.;
  • Tzü yimzüka aoba nungi kümzüker aser iba langbangji teti tayi dang alir;
  • Metsüjang teküp temerang agi meyibanga alir atema kanga tajung (Acacias, Acer, Karonda, amala.) item tejangtemji iba langbang nunya zünger meyidaktsür.
  • Tongtibang tajangzük: tzü inokba ajak rizüngteter, teraketa melalor;
  • tzü atsüida meyoktepa ali aser lisem agi toa aliba ali nung iba ya kanga tapet lir.
  • Medem-medema mesüra tapak langbang:
  • Iba langbang temaji medem-medemer mesüra tekong tera keta lir;
  • Tzü aolen nala nunger atema kecha tebilemtsü maliba aser tzü taluboa manguba tesem nung tajung lir;
  • Takong mapang kangsaa maotsü atema langbang tekolakji meküta lung, süng mesüra lungro nunger amendaka ayutsüla.

Note: Full article yangi MS Word format nung upload süa yutsür. Nungdakbapuri download sütettsü.