Dr. R. Zulu Jamir, Kumlong Baptist Arogo

Okila:

Tanü election asen atep nung tonga aruogo. Shiba nem ni kü senti vote agütsütsü, mesüra kechi atema kü senti vote agütsutsü ta arok-aroka shisadangtsü tensa kati Naga senso nüburtem menepogo. Tesüiba mapang amangbapuri shimba lenirtemi tanü Naga nübur ya tashi anir aruogo. Tanü maneni asenoki shimba lenirtemji asüng asen lima ramoka yimsüsürtem alitsü. Nüburtemi tanü shimtetba lenirtem yagi asüng Naga senso nübur ajak asoshi telemtetba agitsüsa akümtsü. Anungji aseni shimtetba lenirji asen taküm, kibong, lokti aser nübur ajak asoshi kangasa tongtibang lir.

Tanü Naga lima kechi tia aser jenjang ka nung noktaka lir, ya ajaki kanga süoki ia bilemdangtsü nungdaker. 1945 küm America nungeri tereprangtsü nung asenok mesükba shilo Japan nunger lima Hiroshima aser Nagasaki yimti Atom bomb agi alima ajunga ajasa poksatsü. Japan lima teimla makaba jenjang ka nung parnok lenirtemi nüburtem ayongtena anak-auwi aser asentzü agi melanger meranga inyakba yong tanübo Japan lima medical science aser technology tsütsü western limaia memeneper. Asen Naga nungera statehood 1963 küm ngur sorkar lenisüba melentepba küm 60 tashi jajayonga arudang tanü asen alima koba tashi nung renloka arua lir.

Tanü asenoki shimtetba lenirtem ajanga asen nüburtem rongnung; sensaker, aluyimer, kaketshir, shishilembar aser alima renloka aoba mapa nung tongtibang kisürtem alitsü. Asen nübur sobaliba, tamangbaren, kishi kinar den tesentaktep, nüburtem kümzüka ayuba, rongsen ketzüng aser Naga nunger senso temeten asenoki shimtetba item lenirtemi khuret benzüktsü. Tanü naga senso nüburtem rangben asoshi tebilemtsü aser khuret ajak benzüka aotsüba lenirtemji kangasa sarasadema nüburtemi shimtsü nungdaker. Asen tendak nüburtem asoshi item teinyaktsü ya rongdak nüngdak ama bilemer.

*Nüngdak Ka: Alima kaji lenmang ajungba ajanga renloka aoba meteter. Tanü Naga lima nung tongtibang lenmang aisü auwi agi pongbanger arem küma aoba angur. Item lenmangtem junga anepalutsü kangasa nüngdaker.

*Nüngdak Ana: Tanü putu tensa nung lanur degree balala ngur alirtem asoshi government-i mapasa magütsüyonga skill development training agüja self employment atema project balala lapoka taküm aser kibong mesütsü atema lenmang sayutsüla.

*Nüngdak Asem: Asen lima nung temang anepaluba health care tajung kanga nüngdaka lir. Pi lima nungbo government hospital ya nüburtem asoshi temang anepaluba tesem tajungtiba küma yanglua lir. Tesüiba küm ka ana tejaklen Covid-19 tensa nung asen Naga nunger temang anepaluba terenemshiba tajung maliba ajanga nüburtem kangasa timtemtepogo. Sorkari tanü putu tensa den apet asen lima nunga mozü ki shia nung infrastructure aser facilities tajung peria anepalutsüla.

*Nüngdak Pezü: Naga lima ya ayong aikati meketbanga aliba tesem ka lir. Town balala nung tsüngküm tepiyong tzü alia jemteper. Kibong shia nung tzü pipeline bo inoka bill bo agütsür, saka tzübo marur. Sokari item tebilemtsü ya telungi ia khen reprangtsü kanga nüngdaka lir.

*Nüngdak Pungu: India lima state ajunga nung tarutsü putu lanurtem asoshi universities tajung aika amenoka lir. Tanü asen lima nunga branches ajak züngtettsüsa institution tajung ka dang masü saka aika nüngdaka lir. Kodang sorkari Naga lima ya educational center ka küma yangludir, idaki kaketshir asoshi masü saka tsürabur aser sorkar asoshi rongsen ketzüng nung tajangzük tulu alitsü.

*Nüngdak Trok: Asen lima ya farming aser agriculture nung tejakleni aotsü lenmang sadema lir. Lenirtemi  nüburtem  asoshi  sentong  tajung atonga Naga  nunger  meranga  inyaker  chiyungtsü  lenmang

sayutsüla. Nüngdakra item maparen asoshi rongsen intok mesasai tesem balala nung tanü tensa nung aluyimertem asoshi facilities agüja parnok jenjang ajungketsütsü nüngdaker.

Item dang alia ano tanga nüngdaktem aika lir. Item mangdangtem mapa küma inyaka aotsü asoshi ketdangsür shimtettsü ne senti vote ji ajak dang tongtibang. Nai ne senti vote shiba nem agütsütsü ajibo ne temeten, saka Khristan tajung ka ama nai alima yanglutsü asoshi koba tangatetba election nung shilem agir! Ya ajak dang tongtibangtiba. Tanü asen lima tenük telen balala manemi shiranga lir. Iba shirang yabo pi bendanger arua aneptsütsü makok, saka iba shirang aneptsü mozü yabo asenok ket nung lir. Anati dang melenshitsü asoshi asen temeten vote ochiba lenir nem agütsüra, asen limaji melenshia adoktsü. 1 Chubatem 10:9, Chubatsür Shebai Soloman dang yamai ashi, ‘…Anungji obendangtsü aser ochi inyaktsü na chuba kümdaktsü.’ Naga nunger lenir shiai ya angatetdaktsür; nüburtem rongnung ochi bangdak yimsü asütsü Tsüngremi na shimetet süra, naia Tsüngrem tsüngdang nüburtem ochi shia anitsü koba tenangzükba ayur? Tanü Naga nunger asoshi yimden yimli yanglutsü tongtibangtiba asü, mesüra political party tongtibangtiba? Lenir shiai tashi aser party masü saka nüburtem shimtsüla. Khristan lenir ajaki Khristan principle tejangja nung taküm aser nükjidong ajunga amendaker yimsüsüba menden asoshi noktaktsüla.

Clean Election nükjidong ataloktsü asoshi amangbapur shia teinyaktsü:

  1. Lenir ka shimtsüji ne temeten: Anitet 18:21, nung yamai ashir, ‘Iba dak alaka nüburtem nungi Tsüngrem tsübuba, süpokrem sembaba, ochishir nisungtem aser mapa akoktsüba pur rongnungi meyirjang, noklang, tenem aser ter madak yimsüsütsü shima yuang.’ Tanü asen tendak lenir ka shimtettsü temetenji nüburtem lir. Asenoki shimba lenir ka dakji alima yanglutsü mesüra raksatsü tashi lir. Anungji temelenshi aginüra Naga nunger senso shiai pei senti vote ji sarasadema atar Tsüngrem metetba aser ochishir ka nem agütsütsüla. Tanü asen Naga lima ochishir, nübur meimba, alima tejakleni anitsü mangdang akaba aser Tsüngrem meimba lenir nungdaka lir. Item lenir shimtsü asoshi temetenji nüburtem dak tashi lir. Tanü asenoki lenir tajung shimtetra, temeleshi bener aruba rongnung tongti shilem agirtemji asenok asütsü.
  2. Mamangertem den süngra kasa Teputep: Alima nung sobaliba aser tamangba yimsü aika lir. Item pur ajak den yaritepba kati ka meima lemsateptsü nüngdaker. Saka item sobaliba aser tamangba yimsü dak amendakba libaliru nem asen tamangba yimsü atsünga arudaktsütsüsa malitsüla. Daniel 1:8, nung Daniel-i yamai ashi, ‘Saka Daniel-i pei mulung nung chubar chiyungtsü tajung mesüra pai yi ajemba agi pa sasa pa memenentsü ta mulungtet.’ Babylon chuba Nebuchadnezzar ozüng tesashi anema Danieli bendanger tsüngrem külemba chuba den süngra kasa nung maputeptsü mulungtet. Tanü asen Naga nunger taküm aliba Tsüngrem chir Yisu Khrista dak amanger süra, pei tamangba yimsü dak amendaker yangluba party ka nem Naga nunger yimdenyimli den asen tamangba jenjang aser temeten mayoktsüla. 2 Korinth 6:14 nung ashir, ‘Mamangertem den süngra kasa nung teputep. Kechiyong temeshibaji temenen den kechi nung puteptet? Tesangwaji ammang den kechi nung puteptet?’ Election mechi nung asen tesangwa yimli tammang nem moksepdaktsüra, asen Naga nunger aiatai!
  3. Tsüngrem chir temeten Wazüka Yuang: 1872 küm Dr. E.W. Clark ajanga Yisu Khrista Osangtajung bener aruba ajanga Naga nunger tesangwa yimli aser nüchi dangi anitet. Samaa aotsüba jenjang makaba nungi Khrista ajanga tatem maka yimli senmang amangtsüsa maongka ya kecha dena medemdangtsü makok.Yisu Khristai sayuba yimli ya bo kecha political party mesüra yimsüyimpong den külemi alenteper aotsü makok; Iba lima nung akaba rongsen, ain, tashi, yimli aser temetetba kecha dena Khrista nungi anguba senmang yabo medemdangtsü makok. Tsüngremi Israel nüburtem dang ashi, ‘Nai kü madang tangar Tsüngremtem kecha telidaktsü’ Anitet20:3. Tanü Hindu nungeri

külemba tsüngremji dang süngyanglu masü, saka kodang asenoki election, rongsen, achi ajembatem asen taküm nung tongtibangtiba kümdaktsüra, asenokia süngyanglu shimteter akümer. Iba tai telemtetba agiba nung tesama tulu ajurutsü menua mali.

2. Mulungsentsü temerük agi shilem agitsüla: Tenungsang ken 51:10 nung Davidi ashi, ‘ Oh Tsüngrem, kü dak temulungjang temerük ka poktetdakjang, aser shitakba asentenshi tanela ka kü dak poktetdakjang.’ Naga nungeri clean election yimyim ayima aruba ya election dak sentakba maparen ajak merükteta agitsüba nükjidong lir. Alima nung kechisarena ajak timi azüoka ketdangsütsü Tsüngrem nisung nem nungloktsü Lipok 1:27-28. Tanü Naga nungeri Tsüngrem agütsüba khuret madak sarasadema ketdangsütsü melena; alima tashi, rongsen aser achi ajemba nem asen taküm anishidaktsür. Tatem nung jenjang akaba nisung item jenjang makaba agi meyoktoktsü. Ya kangasa tesasatsü masü no! Amangbapur shiai Tsüngremi agütsüba temeshiba aser temerükba yimli alima tashi aser rongsen nem mezüngmeshi mesüdaktsütsüla. Tanü asen lima tejakleni asentenshia aotsü asoshi alima temetetba aser tasa tulu dangbo, temulungjang temerük agi telemtetba tajung agiba tashi tuluba asütsü.

  • Alima nung ajak dang taküm taoba: Sayutsüngir 9:4, nung ashir, ‘kechiaser azü taküm kaji molusongzü tasü ka dang taoba.’ Meimchir alima nung taküm aliba ya jenjang ulura ta amangbapur shiai angatettsü nüngdaker. Tasür alangdak lima kecha nunga mali. Khristan lima nung lenir ka shimtettsü mechi, nüburtem rongnung rara aser mepetmesü ajanga taküm samaba ya amajok rongnung amajok. Mathi 16:26 nung ashir, ‘Kechiaser nisung kati alima ajak ajangzüker pei taküm samara, pai kechi ajangzüktsü, mesüra nisung kati pei taküm melen kechi agütsütsü.’ Atangji asen taküm ya bazaar oset ka ama sentak talang agi lalushiponga mayoktsüla. Tsüngremi agütsüba taküm nai mezüngmeshi süra, kenü anogo teyangluri na sensamasa toktsütsü. Iba anogo nungbo nai kanga sasatsü.
  • Khristai agütsüba nüchiba wazüka Yuang: Yohan 8:36, nung ashir, ‘Anungji techiri nenok nüchi kümdaktsüra, nenok shitak nüchi alitsü.’ Naga nungerji khen mapang ka ammang nung nemtenba nüburtem liasü. Saka Yisu Khrista yimli ajanga tesangwa senmanger aküm. Joko asen nüburtem ammang nung aliba temenen lartem masü saka nüchi temeten tejangja anguba purtem lir. Anungji iba nüchiba ya alima yimya libaliru nem kokdaktsübaji tamashi ta ajatsü akok.Tanü Khristan state ka nung amangbapurtemi koba tangatetba nung election nung shilem agir! Asen meküta aliba kin ajunga asoshi asen nüburtem ya tanüdangtsü ka amai lir. 2023 election ajanga Naga senso nüburtemi alima tsüngdang tatishitsü kechi sayur! Atangji Khristan tajung ka temeten wazüka ayutsüji asen o aser mapa agi sayutettsüla. Iba election nung amangbapuri metetsümonga aibelen süra, nisung tsüngdang dang masü saka Tsüngrem tsüngdang nüchi ayoker taküm asütsü.

O Tembang:

Khristan taküm ka asoshi shimang aser tanela tekümtet aser nüchi ana ya alima nung yangertetsü ajak dang tongtibangtiba. Tsüngrem O nung ashir, “Kechiaser nisung kati alima ajak ajangzüker pei taküm samara, pai kechi ajangzüktsü, mesüra nisung kati pei taküm melen kechi agütsütsü” Mathi 16:26. India lima ya secular lima ka lir, kong Indian senso shia pei temeten tejangja wazüka yuja lir. Kecha political party, tamangba yimsü mesüra sobaliba tzüzüng ozüngi kati ka alentsü mesüra amokmerentsü makok! Saka tanü India lima Hindu tamangba yimsü ajanga tajemzükba (minorities) amokbanga aliba tensa ka nung asenok lia arur. Naga nungerji India nunger dang nungi kechisarena ajunga nung balaka lir. Asenok tereprangtsü sentsü nungi tenzüker; chiyungtsü, sobusolem, sobaliba, tamangba  yimsü,

oshioben, yimyatsüya aser libaliru ajunga India nunger dang nungi khenyongi balaka. Iba tensa nung asen temeten wazüka ayutsüji asen shilem.

Temeim amangbapur tajungtem, Yisui Ozüng tulutiba ana agütsübaji olen ana nung yamai shia lir, “Ne taküm ajak agi, ne tanela ajak agi aser ne mulungsentsü ajak agi nai Kibuba ne Tsüngrem meimang. Ya tulutiba aser mezüngbuba ozüng lir. Ibai mesükba tanabubaji ya lir, ‘Nai ne kiyonger pei ama meimang.’ (Math 22:37-39). Iba Lai o ya tamanger ka asoshi nüchi kümdaktsüba ozüng lir. Kibuba meimtsü aser ajak dang pei ama meimtsüla, saka temenen nung asonga aitsüsa alima yimya aser tasa kecha nema asen temeten ala-ashia mayoktsüla.

*****