kechiba tera tazüng metenba yimya amshir?

Acid aliba ali nung  phosphorus (P)  tashidak ya aika prokshia aor. Anungji ali nung acid alidak tera  P tashidak nungi kümzüktsüatema iba ya kanga nüngdaker, p tashidak nungi kümzüktsü atema aser tsünüsempongtsü adoktsü atema ibaya nüngdak. Ajidasüaka, iba inyakyim nung ya single super phosphate (SSP) tensemer külen amshir, iba ya joko pasasa adokba aser mozü mamshi ayimba alu nung mamshi tajungba.

inyakyim

  • Alu nung kinük külen (1 ha) lishi/molo agi   mud slurry bed (45 m2) yangluang.
  • Meyokteper adoktaktsüba tsük (hybrid rice), HYV tsük aser teti amshia aliba tsüktem atema   single super phosphate (SSP) mud slurry bed nung meyokteptsü, iba atema tasazük nungdakbaji 8.0, 6.0 aser 5.0 kg ta  balala  lir.
  • Tera tzü nung metena anepaluba ya teyimba nikongtsütsü inyaker aser metsüji ano biofertilizer tzü inoka anepalutsü atema tasüngnebji inyaker.
  • Acid soil aliba ajanga biofertilizer den putepteter aser iba ajanga  temeyoktep süngdongtem  meyidaktsütsü atema ajungshir aser iba nung yarir.
  •  SSP-mud slurry nung tera metener külen, metsü tejongji agitetsü aser atsü tezülen ayutsü.
  •  Mud slurry bed nungji shiruru scü agi akümba mool takong jungjunga kümer aliba kg 5 shika inoktsü aser iba den ano  biofertilizer ( telong süra 4.0 kg  mesüra tzü süra 500 ml) aser itemji ali nung jungjunga meyokteper inoktsüla.
  • Mo tatemtsü atema tejep yanglur aliba teraji mesen nungi kümzüktsü atema ghonda 1 nungi 2 tashi tanaben metenshitsü, aser iba sülen metsüji alu nung atemtsü.

Tsünüsempongtsü  yokba mapang balala shia tamasa tsünütsüji meyokdang alu nungji rock phosphate mozü  ha ka nung kg 125 aser mozü medeni yangluba mool ha shia 2.5 t inokang.  Iba inyakyim ya aonsotsü atsüshia atemba nung teyari agütsür. Teraji Konda 2 nungi 4 tashi medenbajagi teberi lir.

Temetettsü: Nüngdakbapuri Print Out sünüra yangi MS Word form nung upload sütsür

Download