(AGRONOMY & TRC)

Temesüng clover indang tu, naro, süngjang aser tejang

Clover temesüng (White clover Trifoliumrepens) ya ai tapu ka koba agi ali temo nung yarir (leguminous green manure).  Clover temesüng (white clover) tapu asem lir, itemji tila (small) tulu (large) aser tiyongtsü (intermediate) tem lir.

Tilaba (Small type)- Clover temesüng  ya metongji  inches 3 dang nungi talangba kangabo mainer aser iba ya teti ai adoka aliba tesem aser shiruru chiyimba tesemtem nung adoker.

Tuluba (Large type)– Clover dangya ladino white clover ta ajar. Ibaya tu tulu koba menurang aponger, anünglen shia ainer aser iba nung ya kongsangtem nung tera tajemba adoker (less stolons). Tuluba clover temesüng (white clover) ya chiyimtsü atema kanga aikabo madoker.

Intermediate (type) – Iba clover ya tila aser tulu na tsüngda ka nung lir. Naro apongba mapang aser tu tasazükji clover tilaba aser tuluba na tsüngda nung lir. Iba kongsangtemya ali nung ayidaka aliba ajak nung tera aika adoker. Iba ya chiyimtsü atema tajung lir.

Temesüng clover aser Rhizobium

Clover tsünütsü yagi tera wakjiwaklema (nodules) adokdaktsür ibaji Rhizobium trifolii den tesendaktep aliba tamaitsü lir, aser  atmospheric  nitrogen (200 to 400 kg N ha-1 year-1) lateta toktsür. Iba biologically lateta ayudang N jagi clover tsünütsü nung N nüngdakba kisüng atema dang masü saka ali temo ka ama agütsüba nunga yarir.

[rhizobium ya tera nung tejang atangba dang ajar]

Tsüngsang mopung nüngdakba

Tesem talem koba nung tsüngsang mopung temekong, atsükatsüka lir iba nung tzübu aika ayutsüla. Takong tesem nung iba yagi meliteter . Tesemji tsünglu rainfall > 750 mm aruba tesem aser tzü nung temai atubaji (altitude) >700m msl  asütsüla, temesüng clover iba ama tesem nung tsünüba tajungba asütsü.

Ali temo nüngdakba

Tzü agi teti shidoka aliba (well-drained) ali temo tajungba asütsü aser pH den külemi acidic tera aliba 5.0 nungi 6.5 tsüngta aliba tajungba asütsü.

Ali renemshiba

Tsük ror külen, monü anünga alibaji junga bendener ali mool kümdaktsütsü, tatemsa ali renemdangji FYM ah tena amshitsü. Iba atema metsü azüngtsü lisa tajung nüngdaker.

Metsüjang aser Aruba

Metsü-jang azüngba2.5 kg ha-1
Aruba mapangOctober- November
Depth of sowing1-1.5 cm
Aruba yimyaMetsü ajak liromedema inoker yapanga toktsüba

Metsüjang anepaluba

Tera nung tejang adokdaktsütsü atema Metsüjang-ji Rhizobium trifolii den külemi anepalutsüla.

Aruba

Tsük rozüker külen, temesüng clover indang metsüjangji mongputeni (October) ita tanabuba hopta (2nd fortnight) nung tejangji yoktsüla. Clover jangji tila aser tepongba. Anungji, tejangji kasasa tesem ajak nung azüngtsü atema metsüjangji mazüng dang tamasa lisem den meyokteptsüla.

Tapu balalatem:

Palampur Composite 1

Iba tu ya tapak lir, tedong talang ( long petioles), tanen maka ainba yimya (vigorous growth habit), tarutsü atema junga bendena yuteter aser protein  aika keta lir(23% CP yika).

Tsünüsempongba mapang:

Tatemsa ali renemba mapang @ 5 t ha-1 FYM/ aliji junga meyokteptsüla.

Tzü anepaluba:

Metsü yokli maneni mokotettsü aser metsüji junga meyitsü atema tzülendo agütsütsüla,tekara aser tajungba aintsü atema agizüktsüba anogo 10 lia tzülendo agütsütsüla.

Clover temesüng adokba

Cloverji metsü yoker anogo 75 tashi nungbo adoker. Ibaya ha-1 nung 47 shika adoker, asemben pezüben tashi alandoker külen green biomass adoker.

Teti amshiba aser tajangzük:

  • Temesüng clover ya tsünüsempontsü nung ali temo agütsütsü atema kanga tajung lir. Iba nung ya nitrogen fixing aika lir, pa dak keta alibaji (200- 400 kg ha-1) shi lir.
  • Ali anenzüka aoba nungi kümzüker, ibaya  ali meyia ainer koba ajanga ali aoite ayur, aser ibajagi ali teti tayi toktsür.
  • Ali tamajungdaka kanga junga ainer.
  • Temesüng clover tsünüba ajanga ninang atema mojitsü yanglutsü asoshi tanang/chiyungtsü agütsür, aser iba ya ajanga cross-pollination nung yarir. Clover indang ninangmojitsüji  kangadang tanang alir.
  • Iba süngdong nungya tajangzük agütsüba shiruru tila, ninang aser shinü tem arua atemtsü atema jaoker.
  • Iba ya nisung aser shiruru na pronglai achitsü akok, iba ya tachitsü tajung aser taküm aliba shiruru ajak nem tashi agütsür.
  • Naro lanuji tazü lon yanglua achitsü akok.
  • Tujia achitsü akok; ajida süaka nisungbo iba tuji tazü chira tepok nung menüngsatsü atema tasak asütsü  anungji jebi nunger ama tamasa sor achiba tajungba asütsü.

Sponsored by:

International Fund for Agricultural Development

FOCUS- Nagaland
APC Cell, New Sctt. Complex
Kohima, Nagaland-797004.

Website: https://focus.nagaland.gov.in/

Published by:

FAO Representation in India
New Delhi Building
55 Lodi Estate
Max Muller Marg
New Delhi- 110 003
Tel: +91-11-24628877
Fax: +91-11-24620115
FAO-IN@fao.org

Website: http://www.fao.org/india/en/